Aita mul valida aasta investor

Ehkki Äripäev on investeerimisest kirjutanud juba alates esimesest lehenumbrist peale ning mina olen raha kasvatamist aktiivselt propageerinud varsti juba 18 aastat, ei ole investeerimisvallas tunnustamine seni tavaks olnud.

Siin on mitu põhjust. Kõige olulisem neist on, et vaatamata minu ja paljude teiste aktiivsete investeerimiskogukonna liikmete ponnistustele ei ole investeerimine endiselt ühiskonnas kuigi levinud ja investeerimiskultuurgi on veel lapsekingades.

See on ka põhjus, miks üksikisikute investeerimise kasulikkus ühiskonnale ei ole paljudele hoomatav ning üheselt mõistetav. Oma raha kasvatamine on olnud ja on praegugi pigem jõukamate ja nutikamate pärusmaa.

Üsna ammendava pildi eestlaste investeerimisaktiivsuse ja varandusliku seisu kohta saab tänavu ilmunud Eesti Panga teemapaberist, kus antakse ülevaade Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste 2017. aasta küsitluse tulemustest.

Põhjalikust ülevaatest selgub, et Eestis on finantsvarad vähem hajutatud kui euroalal: meil koosnevad need enamasti hoiustest, mis moodustasid kõigist finantsvaradest rohkem kui kaks kolmandikku, samal ajal kui euroalal oli hoiuste osakaal 44%.

"Finantsvarade struktuur näitab, et Eesti leibkonnad eelistavad vähese finantsriskiga investeeringuid," märgivad uuringu autorid Jaanika Meriküll ja Tairi Rõõm. "Seda kinnitavad ka leibkondade hinnangud oma riskieelistuste kohta: 73% leibkondadest ütles 2017. aasta küsitluses, et ei ole valmis mingit finantsriski võtma."

Meediast on varemgi läbi vilksatanud, et Eestis elab üks kolmandik leibkondadest peost suhu ja ei suuda raha kõrvale panna. Samuti on fakt, et teise pensionisamba varad on 74% teise sambaga liitunute jaoks nende põhiline finantsvara.

Vähem tähelepanu on pööratud tõsiasjale, et võlakirju, aktsiaid ja investeerimisfondide osakuid omatakse Eestis märkimisväärselt vähem kui euroalal. "Leibkondade osakaal, kes omasid võlakirjade, aktsiate ja investeerimisfondide osakuid, suurenes Eestis 2013. ja 2017. aasta vahemikus mõnevõrra, ent vabatahtliku pensionifondide varasid omavate leibkondade osakaal vähenes veidi," sedastavad uuringu autorid. Olgu öeldud, et vabatahtlike pensionifondide varasid oli 2013.–2014. aastal umbes 30%-l euroala leibkondadest, kuid Eestis vaid viiendikul.

Siiski, positiivsest küljest on viimase kümnendiga oluliselt paranenud eestikeelse kvaliteetse investeerimiskirjanduse valik. Juurde on tulnud laiemat kõlapinda saanud investeerimisklubid, elavnenud ja kvaliteetsemaks on muutunud blogosfäär, aga ka investeerimisvaldkonna koolitus- ja konverentsiturg. Finantsektorgi on investorist klientide nimel pingutama hakanud. On selge, et rahateadlikkus on kiirelt kasvamas ja keskkond on muutunud investoritele soosivamaks.

Sestap ongi investeerimisrevolutsiooni künnisel aeg anda investeerimiskultuuri levikule veel hoogu juurde ja tõsta nii investeerimine kui ka investorid au sisse. Minu missioon on aidata viia eestlaste investeerimisaktiivsus vähemalt euroala keskmisele, kuid salamisi unistan päevast, mil oleksime suurima investeerimisaktiivsusega riik maailmas. Usun, et aasta investori ja investeerimisteo valimine aitab selle unistuse saavutamisele hästi kaasa.

Raske tööga raha teha oskame juba küll, aeg on vanade kapitalistliku ajalooga riikide näitel lõpuks ka raha enda jaoks tööle panna.