Ära juhi nii, nagu sa tahaksid, et sind juhitakse

Me pole kõik ühe vitsaga löödud, mistõttu ei saa me eeldada, et meid käivitavad ja pidurdavad täpselt samad asjad. Iga juhi tööriistakasti võiks seega kuuluda oskused, mis aitavad tal oma alluvate käitumist ja iseloomuomadusi analüüsida. Ainult nii on võimalik jõuda parimate võimalike tulemusteni kedagi seejuures haavamata.

Aira Tammemäe juhtimispsühholoogia koolituse eesmärgiks ongi justnimelt meeskonna kaardistamine inimtüübist lähtuvalt. Tema lähenemine põhineb teaduslikul tüpoloogial, mille peale on ehitatud lõbusad ja kõigile arusaadavad sümbolid. Need sümbolid on Karupoeg Puhhi lugudest tuntud tegelased, kes aitavad teooriat ilmestada ja inimesele lähemale tuua.

Näiteks on Iiah eraettevõtja tüüpi strateeg, kes vajab kõiges ja alati tervikpilti, olgugi et tal endal on komme teistele oma otsuseid mitte piisavalt põhjendada. Notsu on jällegi nii hea, lahke ja soe juht, et kipub ettevõtte ärilisi eesmärke vahel tagaplaanile jätma. Jänes on aga vastupidi truu numbrimaailmale ja tal peab olema iga viimne kui detail kontrolli all. Puhhi on omakorda suur visionäär, aga ei armasta protsesse ja tulemusi analüüsida. Teda ajendab idee.

Kujuta ette näiteks situatsiooni, kus Puhh on juhi rollis ja Jänes tema alluv.

Jänes läheb ühel esmaspäeval Puhhi kabinetti sooviga läbi arutada järgmisel reedel toimuva kliendipäeva üksikasjad. Umbes kümne minuti jooksul on Jänes jõudnud esitada rohkem kui kümme küsimust, millest pooltele ei oska Puhh vastata.Lõpuks küsib Jänes: „Ja mis me ürituse lõpus nende õhupallidega teeme?“ Selleks ajaks on juht juba natukene häiritud ning vastab tõredalt: „See on pisiasi, millele hetkel ei ole mõtet keskenduda.“ „Kuidas ei ole?“ tõstab nüüd Jänes omakorda häält, „sellised asjad tuleb ikka varem läbi mõelda, muidu istun ma nende õhupallidega seal poole ööni.“ „No ma ei tea, torka katki või lase lendu või mis iganes,“ pakub Puhh tüdinult. „Kuidas Sa saad niimoodi meie üritusse suhtuda!“ ärritub Jänes üha enam, „kas Sa üldse tead, kui palju aega võtab saja õhupalli katki tegemine. Selle peab ju ometi ürituse ajakavasse planeerima.“ „Oh jumal hoidku, ma tegelen nende õhupallidega ise,“ ärritub ka Puhh.

Tegemist on kokkupõrkega, mis on kerge tulema kui Puhh ja Jänes asjatavad ühe projekti kallal. Puhh on meister looma tervikut, aga kehv detailides. Jänes ei näe aga suurt pilti, tema maailm koosneb pisiasjadest. Omamoodi on ju mõlemal õigus – hästi teostatud detailid loovad harmoonilise terviku. Kui neil kahel aga puudub üksteisemõistmine, on konflikt kindel külaline.

Just sellepärast peaks olema juht ettevaatlik, keda ja kuidas koos tööle panna. Oma inimeste tundma õppimine ja nende omaduste kaardistamine aitab mõista, miks üks või teine alluv solvus, miks mõni projekt kuidagi edasi ei taha liikuda ja mis põhjusel ta mõne töötajaga ühist keelt ei leia. Kui me ei mõista oma inimesi, siis ei saa me ka neid aidata. Veel vähem saame aga siis jõuda parimate võimalike tulemusteni. Kui juht on kursis sellega, et Notsu vajab igapäevaselt silmast-silma tunnustust, teab ta sellele ka tähelepanu pöörata. Samamoodi nagu ta märkab Puhhi avalikult kiita ja Iiahhi puhul hoiduda suurtest sõnadest ja emotsioonidest.