Riik keeldub alla võtmast

Tööealise elanikkonna vähenemise taustal suurendasid kõik ministeeriumid üheainsa erandiga eelmise aasta jooksul töötajaskonda. Jõudsasti on kosunud ka mitme teise riigiasutuse palgasaajaskond.

Äripäeva hinnangul näitavad tänases kaaneloos toodud arvandmed ühemõtteliselt, et riigi soov „kaalus maha võtta“ väljendub vaid sõnades, aga mitte tegudes. Eelmisel aastal suurendasid riigipalgaliste hulka kõik ministeeriumid üheainsa erandiga – tähelepanuväärne on kujunenud julgeolekusituatsioonis, et ainsana vähendas eelmisel aastal töötajaskonda kaitseministeerium, ja seda lausa 15 protsenti. Kaitseminister Sven Mikserit tuleb tunnustada, sest ega kaitsetahe pole korrelatsioonis bürokraatide arvuga. Võimalik on muidugi, et osa ametnike hulga vähenemisest ulatub tagasi eelmise kaitseministri otsusteni. Tunnustame ka välisministeeriumi, mis suutis Urmas Paeti juhtimise all – peaaegu – palgasaajate hulga suurendamisest hoiduda.

Ministeeriumitest palkas kõige rohkem riigipalgalisi juurde Jevgeni Ossinovski juhitav haridus- ja teadusministeerium. Erilise kosumise poolest paistab sellesama haridusministeeriumi haldusalasse kuuluv silma sihtasutus Innove, mille töötajaskond suurenes lausa 46,5 protsenti. See, tõsi küll, on suuresti teatud struktuurimuudatuste tulemus, ent haridusministeeriumi enda kulusuurenduse juures siiski kõnekas.

Siinkohal võib ju vaielda, et mille poolest haridusse panustamine siis paha on. Siin kehtib sama mis kaitseministeeriumi ametnikehulga ja kaitsetahte puhul – parem haridussüsteem ei tähenda mitte rohkem ametnikke ja bürokraate haridussüsteemis, vaid paremaid – ja ka oma töös motiveeritumaid – õpetajaid.

Võib ka väita, et rahandusminister Maris Lauri ütles riigipalgaliste arvu vähendamise kindla eesmärgi välja alles ametisse asudes ehk sügisel ja loomulikult ei hakanud kõik riigiasutused seepeale koondama ja muid kokkuhoiuvõimalusi otsima. Tegelikult rääkis sellest juba ka eelmine rahandusminister Jürgen Ligi – ja Äripäev on seda rääkinud kogu aeg, seistes õhukese riigi eest.

Seoses töökäte hulga pideva vähenemisega väljarände tõttu on teema eriti aktuaalne. On ju loogiline, et kui rahvaarv väheneb, siis väheneb ka riigipalgaliste hulk, sest neid inimesi, kelle tarvis seda riiki peetakse, on vähem. Arusaadavasti ei käi jutt politseinike, päästjate või õpetajate hulga vähendamisest, küll aga ametnikkonna õhendamisest. Äripäevale on arusaamatu, kuidas paljukiidetud e-riik pole andnud mingit säästu riigipalgaliste töötajate vähenemise näol. Igal ministeeriumil ja sihtasutusel on ette tuua omad põhjused, miks oli vaja inimesi juurde palgata, aga summa summarum puudub siin igasugune loogika.

Ükski erakond pole enne valimisi riigireformi ideedest – mida tänaseks on laual juba mitu – tuld võtnud (IRLil on see siiski programmis sees). See tõendab omakorda, et riik käitub riigipalgaliste arvu vähendamisest rääkides nagu valelik pastor: käige minu sõnade, aga mitte tegude järgi.