EAS püüab oma olemasolu õigustada

EAS otsib asendustegevusi, et saada avalikkuse tähelepanu ning luua endast kuvandit kui raskesti asendatavast seltskonnast, mida nad pole.

Asi algab sellest, et EASi käsutuses on nüüd vähem raha. Alanud 7-aastasel rahastusperioodil on EASi käsutuses 200 miljonit eurot vähem kui eelmisel ehk veerandi võrra väiksem summa. EAS on seda kommenteerides öelnud, et uuel eelarveperioodil ei keskendugi nad seepärast niivõrd raha jagamisele, kui just nõustamisele. EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg ütles mullu novembris Äripäevale, et „uue perioodi suurim muutus on, et ei soetata enam masinaid, pigem teadmisi”.

Missioon kaob, asutus mitte. Seega käitub EAS nagu organisatsioon, mille otsene missioon kaob, kuid mis ei taha laiali minna ja mis püüab seega igati õigustada enda edasist rahastamist. On aeg EASi roll üle vaadata ja mitte lasta ennast reklaamidest pimestada.

Jääb mulje, et EAS korraldab meelega kärarikkaid kampaaniaid, mis üldsuse tähelepanu pälviksid. Soomlaste ärameelitamise aktsioon on suhteliselt kindla peale minek, et mõlema riigi meedia selle üles korjaks. Kindlasti puhkeb Soomes väike vaidluski, kas naabri leivakoti kallale on viisakas minna.

Sarnaseid avalikku kõmu tekitavaid algatusi on EASil palju. Nii näiteks hüppas sihtasutus “Mandariinide“ Oscari-kampaania rongile ja andis raha meediapindade ostuks.

Iga-aastaseks meediamagnetiks on Ajujahi konkurss, mida EAS rahastab ja mille põhjaliku promomise on võtnud südameasjaks korraldushanke võitnud ETV. Tunamullu sai kurikuulsaks matrjoškade kampaania, millega vene turiste Eestisse meelitati. Palju kära tekitasid videod, milles kujutati vene turiste tülikate matrjoškadena, kes ennast bussiuksest sisse pressivad ja seksiteenust ostavad. Kuid ka auhinnareisi võitnud vene noorte seltskond pääses püünele.

Kõige tipuks oli 2013. aastal filmitud Robbie Williamsi “Meet me in Tallinn“ kontsert-kampaania, mis võitis lausa aasta turundusteo avaliku sektori kategooria ja aasta turundustiimi auhinnad.

Mõte polegi paha. Kindlasti on õiglane küsida, kas nendest kampaaniatest on kasu olnud. Tänases Äripäevas kajastatud soomlaste üle lahe kutsumise kampaania ei ole ju paha mõte.  Soomes võiks Tietost või Nokiast jäänud spetsialiste üle olla, meil aga on tuhandeid puudu – miks siis mitte toimida ühendatud anumatena.

Aga seda kampaaniat ei peaks tegema mitte EAS, vaid ettevõtted - või ettevõtete liidud - kes endale Soomest töötajaid tahavad leida. Neil oleks konkreetne Eestisse tuleku argument, mida riigiagentuuril pole.

Ettevõtjal laiemalt oleks rohkem tulu sellest, kui kärarikas EAS koomale tõmmataks ja – nagu pakkusime eilses juhtkirjas – ühendataks Arengufondiga ja viidaks majandusministeeriumi alla. EASis töötas 2013. aasta lõpul ainuüksi 277 põhikohaga töötajat. Kui raha on veerandi võrra vähem, võiks kiirelt ka inimeste arvu vähendada, mitte endale vägisi tegevusi leiutada. Need, kes teevad EASis head tööd, teeksid seda ka efektiivsemas asutuses.