Kütuseaktsiis - võimuliidu tuline proovikivi

Taavi Rõivase juhitav värske võimuliit usub vankumatult, et kütuseaktsiisi tõstmine on õige tee. Kütusemüüjad ja avalikkus peavad uue valitsuse plaani kehvaks ideeks.

Kütuseaktsiisi tõstmisest saavad suurima löögi ettevõtted, kes kütuse ja sellest tuleneva transpordi kallinemise tõttu peavad otsima kompensatsiooni mujalt. Tõenäoliselt tähendaks see teenuste ja toodete kallinemist. See kaasaks omakorda tarbija rahakoti kõhnenemise, mis vähendaks üldplaanis inimese kindlustunnet ja tarbimist.

Maailmamajanduses on kütusehinnale oma mõju kindlasti veel tugevneval dollaril, kuid unustada ei tohi ka nafta hinna võimalikku tõusu. Kui suuremad kütusetarbijad Eestis ei näe võimalust toote või teenuse hinna tõstmisega kompenseerimiseks, siis võidakse pilgud seada ka sinna, kus kütust saaks odavamalt. Ühe variandina näevad lõunaeestlased Lätit. Selle kõrval võib rohkem hapnikku saada aga olukorra tumedam pool: must turg. Ebaseadusliku kütuse vastu võitlemine on senist maksulaekumist suurendanud, kuid aktsiisitõstmine võib keerata praeguse paranemistee teistpidi ja meelitada mitmed ots otsaga kokku tulevad ausad tegijad valele teele.

Ootamatu seos

Kogu aktsiisi tõstmise juhtumi taustal tekitab suurt muret peaminister Rõivase retoorika, et kütuseaktsiisi tõus oli juba varem teada. Et valija, kes andis Reformierakonnale riigikogusse mandaadi ja võimu valitsuse moodustamiseks, oleks pidanud ise suutma lugeda oravate partei valimisprogrammi ridade vahelt, et kahjuliku tarbimise maksustamine võib tähendada kütuseaktsiisi tõstmist. Rõivas uskus, et inimesed suudavad seost näha. Üllatus-üllatus: avalikkus seda ei mõistnud. Võimalik, et mõni võis seda pakkuda, aga mitte ühiskond tervikuna. Nüüd aga on kütuseaktsiisi tõstmine uute lubaduste peamine katteallikas.

Olukorra muudab kurvaks ka viis, kuidas leiti lahendus, et kütuseaktsiis on just parim lahendus. Nõu ei küsitud kütuse hulgi- ega jaemüüjatelt. Nendega isegi ei arutatud seda teemat. Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles peaminister, et „kütuseaktsiisi tõus oli ametnike pakutud üks valik“. Jääb mulje, et see oli ka kergem valik kui näiteks senise maksulaekumise suurendamine. On ju kütusemüüjad aastaid selgitanud, kui suure osa tegelikult moodustab must turg. Veelgi huvitavam oleks selgitada, kes olid need nn ametnikud, kelle arvamust võttis uus valitsus nõnda tõsiselt.

Tarbija vastuhakk

Nii poliitikute kui kütusemüüjate poolt on tegemist korraliku avalike suhete lahinguga, mida praegu juhivad kütusemüüjad, kes on osavalt kaasanud tarbijad (näiteks Facebookis on loodud eraldi lehekülg, mille liikmed kavandavad samaaegseid protestiaktsioone suuremates linnades). Jääb mulje, et avalikkus tunneb suurt pettumust senise lahenduse pakkumises. Puudu jääb ettevõtjasõbralikkusest ja läbipaistvusest.

Rõivase juhitaval kolmikliidul tuleb leida küsimusele, kas kütuseaktsiisi tõstmine on väärt riski, et kaotada valija usaldus ja senine võimuliit võib laguneda.

Kui kolm erakonda suudavad ühiselt selgitada, miks valijate pahameel ei ole asjakohane ning kuidas tegelikult teab valitsus paremini, mismoodi majandust kasvatada, siis au ja kiitus. Kui ei suuda argumenteerida senise valiku tagamaid, võib praegune koalitsioon mureneda oodatust kordades kiiremini.