Äripäeva meelest tasuks traditsioonilistes harudes tegutsevatel Eesti ettevõtjatel eeskuju võtta idufirmadest, mis on enamasti rahvusvahelised juba sünni hetkel.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Tegelikult oli juba eesti rahva helgematele peadele hulk aega enne esimest iseseisvust selge, et rahvaarvult suureks ei saa me niikuinii. Seepärast pakkus Jakob Hurt välja, et tuleb saada suureks vaimult. See üleskutse ei ole vananenud.
Äripäeva meelest tasuks traditsioonilistes harudes tegutsevatel Eesti ettevõtjatel eeskuju võtta idufirmadest, mis on enamasti rahvusvahelised juba sünni hetkel. Nende meeskonnad on mitmerahvuselised juba algusest peale, nende arendamiseks kasutatav raha pärineb enamjaolt rahvusvaheliselt kapitaliturult ja üleilmselt tuntud investoritelt, kes näevad eestlaste peades sündinud mõtteis seda potentsiaali, millega vallutada maailma.
Nende peakontorid ei asu enamasti Eestis, põhjusi on mitu. Vahel valitakse peakontori koht selle järgi, et olla lähemal kliendile. Vahel võivad põhjuseks olla ka Eestis kehtivad bürokraatlikud takistused ja maksukoormus. Nt Funderbeam tõdes hiljuti, et kapitali toomine Eestisse on keeruline, ja sellepärast rändas peakorter Londonisse. Ent tihtipeale ei kolita peakorterit mitte Eestist minema, vaid luuakse ta kohe algusest peale mujale: kliendile lähemale, rahale lähemale; sinna, kus asjaajamine lihtsam.
Peletav võõraviha. Üks põhjus peakontor Eestist väljapoole asutada on võõraviha, mis võtmas ennekuulmatult mõõdutundetuid vorme. „Põgenike-teema hullus on läinud sinnani, kus Iraani tüübid sõimatakse läbi, sest nad on Eesti tüdrukuga tänaval. See tähendab, et minu järgmised kümme töökohta ei pruugi siia tulla. Siis on täiesti tuksis. See on asi, mis algab haridussüsteemist ja poliitilisest kultuurist. Kui minu töötaja tänaval peksa saab, on see tohutu probleem,“ kurtis Teleporti looja Sten Tamkivi, kes juhtis hiljuti ekspressiivses vormis tähelepanu sellele, kuivõrd ussitama on läinud Eesti avalik mõtteruum.
Tamkivi otsustas sellele vaatamata Eestisse tagasi tulla, järelikult on tema meelest lootust, et asjad võiksid paraneda. Erakordselt kurb oleks aga kuulda ettevõtjast, kes kolib Eestist minema selle pärast, et tema meeskonna töötajad on siin langenud võõraviha objektiks.
Meie huvides on, et Eestisse tahetaks tulla. Idufirmade eduga maailmas on põhjust mõelda sellele, mida veel üldse tähendab Eesti firma globaalses reaalsuses. Vahel küsitakse, mis kasu Eestil neist üldse on, kui nad kaela küllalt tugevalt kasvatanuna jalad selga võtavad või siis eduka exit’i kujul maha müüakse. Kui nad ei maksa makse Eestis ega kasvata konkreetselt Eesti majandust. Missugust kasu on Eesti majandusel näiteks GrabCADist, mille omanik on nüüdseks suur 3D-printerite tootja Stratasys?
Kogu kasu ei saagi ühemõtteliselt rahas mõõta, kaudselt hinnatuna võib see olla aga oluliselt suurem, kui enamasti ette kujutatakse. Rahvusvahelisse seltskonda sattunud eestlased kelgivad siiamaani Skype’iga, ent samahästi võivad nad viidata sellelesamale GrabCADile, Transferwise’ile, Taxifyle või mõnele teisele maailmas edukas olnud idufirmale. Idufirmade teoks tehtud ideed muudavad sõna otseses mõttes maailma.
Ja kui Eesti on see riik, kus sellised ideed sünnivad – või kus sünnivad sellised inimesed, kes on säärasteks ideedeks võimelised – on see kuvandiloome mõttes suurepärane.Meie huvides on, et siia tahaksid tulla need, keda selline kuvand kõnetab ja kes soovivad luua väärtust maal, mis on heade ideede sünnipaik. Kui me rahvaarvult suureks ei saa, siis vaimult võime ometi suured olla. Sellesse vaimusuurusesse kuulub kindlasti ka sallivus ja avatud meel.
Seotud lood
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.