Turgudel on käes tõehetk, mis peaks näitama, kas seni kardetud mullistumine on tõesti olemas või on investoreid hoitud asjatult pingeseisundis, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Aktsiaturgude liikumine annab viimasel ajal paljudele mõtteainet. Vahepeal jääb arusaamatuks, miks turud tõusevad olukorras, kus võiks oodata vastupidist käitumist. Samuti tekib paljudel kindlasti kõhklusi, kas nüüd on käes aeg aktsiad rahaks teha.
Ühest küljest tekitab rahutust aktsiate kõrge hind. Ameerika Ühendriikide turg tõuseb pidevalt, vallutades järjest uusi tippe. Samal ajal ettevõtete kasumid kahanevad ja investorid muutuvad üha skeptilisemateks.
Kui uskuda numbreid, siis on viimastel aastatel ühtlaselt suurenenud aktsiate tagasiostmine ettevõtete poolt. Selliselt muudavad ettevõtted allesjäävad aktsiad defitsiitsemaks ja suurendavad nende väärtust, kuid allesjäävatele aktsiatele on samuti ostjaid vaja. Globaalselt kesine majanduskasv enam investorite ostusoovi nii jõudsalt ei toeta kui varasematel aastatel.
Edukad Eesti investorid
Eestis tegutsevatest investoritest püüab kindlasti tähelepanu vendade Mikk ja Tõnn Talpsepa strateegia. Noored mehed on panustanud sellele, et ühel päeval saabub krahh. Kuni jaanipäevani tundus, et Talpsepad on liiga julged riskima, kuna nende senised tehingud investorite rahaga tõid pigem suuri kaotusi.
Pärast Brexitit aga näitasid Talpsepad, et nende strateegia ei pruugigi nii õhku täis olla. Nad rõhutavad, et asjale tuleb läheneda pikema vaatega – see, kui lühiajaliselt raha kaotada, ei anna veel tunnistust kesisest lõpptulemusest.
Sarnaselt tundub mõtlevat ka LHV asutaja Andres Viisemann, kes pensionifondide juhina ei rõõmusta. Teda paneb muretsema, et võlad kasvavad kiiremas tempos kui tulud. Sellest võib olla tingitud ka LHV pensionifondide konservatiivsem hoiak, mis siiski on suutnud konkurentidega sammu pidada ja vahel neid isegi edestada.
Investor Toomas tegutseb
Äripäeva loodud investor Toomas on samuti huvitatud, kuidas turud liiguvad, ega kavatsegi võimalikku krahhi käed taskus pealt vaadata. Suure kukkumise korral teeb investor Toomas oma portfellis muudatusi.
Kuigi aeg-ajalt tekib kiusatus emotsioonide ajel osta või müüa, siis pikaajalise investorina teab Toomas, et otsustamisel tuleb kuulata kaine mõistuse häält. Head näited on tehingud Statoili ja Ryanairi aktsiatega. Kui nafta hind börsil langes, nägi Toomas võimalust seisev raha investeerida. Sama mustri järgi tegutses ta ka Iirimaa lennufirmaga.
Skeptikud on veendunud, et aktsiaturg on muutunud nii ennustamatuks, et varasemad seaduspärad enam ei tööta ja murdepunkti on võimatu määrata. Enam ei ole loogilist seletust, miks ühel päeval turud tõusevad, aga järgmisel kukuvad. Justkui majanduslikke näitajaid või muid mõistuspäraseid tegureid investorid enam arvesse ei võtagi.
Rahustuseks võib öelda, et igal tulemusel, võlakirja tootlusel ja aktsia hinna liikumisel on põhjus endiselt olemas. Oluline on vaadata turgudel toimivaid vastasmõjusid ning sellest lähtuvalt teha oma otsus, kuidas edasi minna või kust endale tormi ajaks turvasadam leida.
Seotud lood
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.