Bauschmidt ei osutu mustaks rongaks

Kiirelt kasvanud ehitusfirma Bauschmidt majandusraskused üllatasid ka ehitusettevõtjaid ja tekitavad küsimuse, kas siinsel ehitusturul võib sel aastal tulla tõsisem kriis, mille tulemusena on hulk pea- ja alltöövõtjaid sunnitud kellu nurka viskama.

Äripäeva hinnangul ei ole viimastel päevadel ajakirjanduses palju kajastamist leidnud Bauschmidti, YIT ning Riito Ehituse probleemid kohalikku ehitusturgu ähvardava pankrotilaine märk. Pigem on tegemist üksikjuhtumitega, mille tagamaad on erinevad.

Kust häda algas

Bauschmidti puhul on tegu kiire laienemisega seotud ohtude alahindamisega ettevõtte omaniku ja juhi Mait Schmidti poolt. Saatuslikuks sai tellija Endoveriga tekkinud konflikt ehitustähtaja ületamise pärast, mistõttu Endover otsustas Bau­schmidti trahvida ning ehitusfirmal tekkisid kohe rahalised raskused.

YIT probleemid Tartu Ülikooli raamatukogu renoveerimisel on ehitusfirma hinnangul põhjustatud ehitustööde käigus ilmnenud ootamatutest töödest, mille tegemise vajadustest polnud tellija ja ehitaja teadlikud.

Riito Ehituse ümber toimuv ei tohiks aga olla suur üllatus, sest see ongi Facio meeste käekiri ja rahata jäävad allhankijad või probleemide kätte sattuvad tellijad saavad süüdistada ainult iseennast.

Eelnevast ei tasu välja lugeda, et ehitusettevõtjaid ootab ees kuldne aasta. Eilses Äripäevas ütles Bauschmidtile alltöid teinud Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli, et Bauschmidt ei ole ainus näide, kellel on raskusi. Tema sõnul on peatöövõtjad hakanud võlgu jääma ning olukord sarnaneb eelmise majanduslanguse mustriga. Mitme ehitusfirma juhi sõnul on probleemiks ehitustööde tellijad, kes otsivad tehtud töödest vigu ja üritavad nii lõpparve tasumisest pääseda. See tähendaks tellijale 10–15% väiksemat kulu, mille peavad katma peatöövõtjad, kes omakorda üritavad seda kahju jagada alltöö tegijatega.

Miks me aga usume, et Bauschmidt pole must ronk, kes kohalikule ehitusturule õnnetust kraaksub? Esiteks on ehitusettevõtete majandustulemused viimasel paaril aastal väga head, käibed ning kasumid on kasvanud, mis tähendab, et paljudel firmadel on tekkinud varu madalseisu üleelamiseks. Teiseks ei sõltu siinsed ehitusettevõtjad ainult koduturust. Nii peatöö kui ka allhangete tegijad on edukalt otsinud tööd Skandinaavias ning Lätis ja Leedus.

Konkurentsiolukord on saanud leevendust, sest kaks suurt tegijat – Skanska ja NCC – otsustasid siinselt turult lahkuda. Teisalt võis see muidugi olla ohu märk ehk välisomanikud nägid praeguseid probleeme juba kolm aastat tagasi ette.

Riik muutub aktiivseks

Riik ehitustööde tellijana muutub taas aktiivsemaks. Uus valitsus on lubanud järgneva kolme aasta jooksul investeerida täiendavalt 315 miljonit eurot riigikaitsesse, infrastruktuuri ja elamuehitusse. Sel sügisel toimuvad kohalikud valimised, mis võiks kaasa tuua ühinenud valdade huvi ehitustööde vastu, et vallajuhtidel oleks sügisel rohkelt lindilõikamisi. Seda trendi toetab ühinenud valdadele riigi makstav ühinemistoetus, mis võib kiiresti jõuda betooni ja tellistesse.

Ja Äripäeva loodud investor Toomas on oma jälgimisnimekirja lisanud Merko Ehituse, sest usub, et kohalikul ehitussektoril võivad olla ees paremad ajad ning praegu võib olla sobiv hetk end väikeomanikuna eduka ehitusfirma külge haakida.