Kas me saame aru, mida toetame? Jah!

Peaminister Jüri Ratase soov anda kodakondsus hallipassimeestele on nii ajakirjanduses kui ka sotsiaalmeedias esile toonud hulga vastuargumente. Ettepanekut toetav Äripäeva juhtkiri tekitas koguni küsimuse, kas me ise ka aru saame, mida me toetame.

Jah, me saame. Põhjendame. Teeme seda vastuväite kaupa.

1. Kohalikud valimised tulevad, tegemist on Keskerakonna populistliku lubadusega: nemad saavad hääli juurde, nende elektoraat suureneb. – Tõsi, Keskerakonnal on muidugi omakasu mängus. Kuid tegemist on partei ammuse seisukohaga, mille väljaütlemiseks ei tohiks seda argumenti kasutades sobiv olla mitte ükski aeg: Eestis on nimelt kogu aeg valimised lähedal, olgu siis kohalikud, riigikogu, presidendi- või europarlamendivalimised. Pealegi tunnistas Ratas kohe, et see valitsuskoalitsioon kõnealust lubadust ellu viima ei hakka, sest võimuliidus pole selles küsimuses konsensust.

2. Hallipassimehed ei tahagi Eesti, st ­Euroopa Liidu passi, ja halli passiga ongi lihtsam Venemaal käia. – Tahteavalduse väljendamise vajadus jääb ikka alles. Ratas ütles ka, et kellelegi ei hakata passi postiga koju saatma. Äripäeva meelest on küll hea mõte noortele pass anda koos gümnaasiumi lõputunnistusega ning ka vabariigi sünnipäev on hea ajend teha kingitus neile, kes on siin kaua elanud, aga keele­eksamit ikka kardavad – kuid kes ei taha, ega sellele vägisi ei topita.

3. Teemapüstitus kisub lahti vanad haavad ja soodustab polariseerumist. – Vastupidi, seda soodustab hoopis meie-nemad vastanduse toitmine. Kodakondsuse andmine toob seni riigist kaugele jäänud inimesed talle lähemale, seda just ongi vaja. Eesti ei saa endale lubada kahte teineteisele vastanduvat paralleelühiskonda.4. Kodakondsuse andmine on asendus­tegevus. Lõimumist on vaja, ja siin ei ole passist abi midagi. – Tõepoolest, pass ei tähenda lõimumist. Ent selle andmine võib olla lõimumisele hea eeldus. Passi andmine ei too küll neid inimesi tingimata Vene inforuumist välja, kuid kindlasti on hallipassimeeste hulga püsimine muutumatuna suurem julgeolekuoht kui neile kodakondsuse andmine. Passi andmine ei tähenda, et lõimumisega ei tuleks tegeleda, kuid vaevalt saab kodakondsusest lõimumisel kahju olla. Ühtlasi näitaks passi andmine seda, et Eesti on postsovetlikust mõtteviisist väljunud ja saanud euroopaliku poliitkultuuri osaks.

5. Kodakondsust ei pea niisama andma, see tuleb välja teenida. Need, kes on tahtnud ja pingutanud, on selle ju saanud ja saavad nüüdki. – Ei tea, kas pass peab ikka olema preemia lojaalsustõestuse ja keeleeksami eest? Ta võib olla ka riigi hea tahte avaldus ja käeulatamine, lõimumise eelduse loomine, teadlik liigagi pikalt püsinud vastanduste ärasilumise valik.

6. Me ei taha ometi, et meil oleks nagu Moldovas. – Põhjus, miks Eesti kunagi seda teed läks, nagu ta läks, on nüüdseks ära langenud. Me oleme NATOs ja Euroopa Liidus. Jah, kindlasti avaldaks vastsete kodanike hääl valimistulemustele mõju ja võib-olla saaks tõepoolest mõni otsus teistsugune. Kuid see ei saa ometi olla tõsine argument, miks seda mitte teha. Kujutagem vaid ette, missugused oleksid sellise mõtteviisi järeldused demokraatlikus maailmas. Ei saa lubada, sest nad hääletavad valesti! Sellist suhtumist vaevalt soovime.

Äripäeval on debati käivitumise üle hea meel, avaldame mõlema poole seisukohti.