Kui isegi säästude passiivne pangakontol hoidmine andnuks fondidest parema tootluse, on pensionisüsteem väga mäda.
Sellest, et eestimaalaste raha ennast kohustuslikes pensionifondides hästi ei tunne, on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on asi ametlik. OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti on pingerea viimase kolme hulgas – viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud 1,3 protsendiga miinuses. Eesti tulevaste pensionäride raha ei kasva pensionifondides, see põleb.
Äripäeva hinnangul tuleb anda inimestele suurem õigus oma raha ja investeeringute üle otsustada ning soovi korral ka teenustasu võtvatest fondidest välja tõsta.
Eesti pensionifondide leebelt väljendudes nõrk tootlus ei ole ju tegelikult kellelegi saladus, sellest on palju räägitud, teist sammast on pidevalt arendatud ja tänavu tehti väiksemat sorti pensionireform. On kõlanud ka ettepanekud lõpetada üldse riigi maksed pensioni teise sambasse (Helir-Valdor Seeder) või muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks (Indrek Neivelt).
Sunniviisiline rahapõletamine
Oma tulevikule mõtleva vastutustundliku ja finantskirjaoskajast inimese jaoks olekski vabatahtlik pension parim lahendus. Iga vähegi investeerimisest huvituv inimene saab aru, et isegi pensioniraha pangakontol jõude hoidmine olnuks senist fondide tootlust vaadates parem alternatiiv. Eriti kui arvestada riskiga korrigeeritud tootlust. Häda on aga selles, et suur osa eestimaalastest oma pensionipõlve kindlustamise peale ei mõtle ning kui osa nende palgarahast automaatselt pensionifondi ei liiguks, kuluks see igapäevaselt lihtsalt ära.
Lihtsam on raha kulutada täna, kui homseks säästa, sest säästmine vajab enesedistsipliini ning kaugeltki kõigile inimestele ei ole omane tänastest väiksematest hüvedest loobumine homse võimaliku suurema hüve nimel. Nii ongi eksperdid leidnud, et üleskutse teisest sambast lihtsa väljumisvõimaluse loomiseks ilma jätkuvaks pensionikogumiseks töötavat alternatiivi lisamata on ühiskonna seisukohalt vastutustundetu. Teisalt on selge, et samamoodi edasi ka ei saa. Maksumaksjate ja tulevaste pensionäride raha põletamine ja fondihaldurite nuumamine tuleb lõpetada.
Äripäev leiab, et lihtne võimalus süsteemi parandada, oleks teise samba vabatahtlikuks muutmise asemel luua inimestele võimalus oma pensionisambasse kogunenud raha investeerimist ise suunata. Individuaalse teise samba pensionikonto kaudu saaksid investorid oma pensionisäästude suhtes vastutuse enda peale võtta ja valida sinna enda äranägemisel sobiva kulu- ja riskitasemega investeeringud. Sellest väljumine peaks olema reguleeritud sarnaselt teise sambaga. Kes tahab, suunab oma raha investeerimist vähemalt osaliselt ise, kes tahab, usaldab fondihaldureid.
Konkurents sunnib liigutama
Üks lisavõimalus eriti konservatiivsele pensionikogujale võiks olla tõsta oma pensionisäästud vähemalt teenustasu võtvatest fondidest üldse välja. Näiteks Eesti Pangas võiks olla selline konto, ja kui intressimäärad hakkavad tõusma, saaks sealt ehk ka väikse hoiustamistasu. Võimalus, et inimesed loobuvad fondihalduri teenusest, sunniks haldureid ehk ka tootluse nimel rohkem pingutama ning tekitakse reaalse konkurentsi.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.