Kui ettevõtja võidab riigihanke altkäemaksuga, ei tohiks ta sellest kergelt pääseda ja lisaks veel tulu teenida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Korruptsiooni- ja konkurentsikuritegudes süüdi mõistetud ehitusettevõtted Tabasalu Meistrid, Estomar ja Kose Ehitus ning nende juhid Tiit Niibek, Peeter Pajumäe ja Andrus Greim peavad karistuseks tasuma riigile 1300 kuni 18 000 eurot. Firmad võitsid aastate jooksul miljonite väärtuses hankelepinguid Põhja-Eesti regionaalhaiglaga (PERH). Paraku on prokuratuur jõuetu ega saa altkäemaksu abil teenitud tulu kriminaaltuluna käsitleda. Samuti ei saa uut, süüdistuste ajal sõlmitud ja järgmised viis aastat kehtivat 3,7 miljoni eurost lepingut korruptantidega tühistada.
Leiame, et selline olukord on lubamatu ja häbiväärne. Ebaausale mängule peaks järgnema mõjusad sanktsioonid. Kui sportlane jääb dopinguga vahele, võetakse temalt nii auhind kui ka võistlemisvõimalus. Pettusega vahele jäänud firmad ja juhid tuleks samamoodi teatud ajaks diskvalifitseerida. Altkäemaksuga saadud hankelepingu tulu tuleks karmilt maksustada, et selline tegevus poleks tulus.
Kui ebaausal viisil võidetud riigihankega on teenistus kopsakas, aga karistus peaaegu olematu, saadab see ühiskonnale vale signaali, nagu oleks altkäemaks ja seaduseväänamine aktsepteeritav. Ühtlasi rikub see ärikliimat, sest ettevõtjad, kes seadust järgivad, peavad konkureerima ebaausates tingimustes ja jäävad hangetel kaotajaks. Samuti tekitab selline olukord Eestile mainekahju, näidates meid läänelike standarditeni küündimatu banaanivabariigina.
Politsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler tunnistas Postimehele, et Eestis ei kasuta riik praegu kõiki oma võimalusi ära, tuues näiteks, et mõnel pool maailmas võtab riik ebaausal teel saadud lepinguga teenitud kasumist 70%.
On tõenäoline, et sellise tulu karm maksustamine omaks nii kuritegevust ennetavat, ärikeskkonda parandavat kui ka riigikassale kasulikku mõju.
Järjekordne JOKK-skeem
Seaduse järgi on riigihankelepinguid keelatud sõlmida vaid ettevõtjatega, keda on maksualaste pettuste või korruptsioonikuritegude eest juba karistatud. Seega ei olnud haigla kohustatud korruptsioonikahtluse puhul kohtuotsust ära ootama ja lepingut mitte sõlmima. Kuigi esimese kohtuotsuseni oli jäänud vaid 11 päeva.
Võib ju väita, et haigla järgis seadust, kuid eetilisest küljest oli lepingu sõlmimine korruptsioonikahtlusega ettevõtete ja nende juhtidega vägagi küsitav. Haiglajuhtidel pidi see teada olema, sest lisaks oli pistise võtmise kahtlusega kinni peetud PERHis hangete eest vastutanud Ivo Milli. Sellegipoolest ulatas riigi sihtasutus ehitushaidele kuldse langevarju.
Isegi, kui juriidiliselt oli kõik korrektne, ootaks PERHi nõukogult moraalset hinnangut tegevjuhtkonna käitumisele, mis võiks väljenduda ka tegudes.
Susserdajatel on seaduseaukude tõttu paraku võimalusi veelgi. Advokaat Kadri Härginen on Äripäevale öelnud, kuna Eesti õigus võimaldab pakkujatel süüdimõistva otsuse lähenedes luua uus ettevõte või vana ettevõtja jagunemise teel n-ö alustada uues kehas, siis jätkavad samad inimesed riigihangetel osalemist ning hankijatel puudub õigus selliseid ettevõtjaid hankest kõrvaldada. Juba teist korda suutis juriidilise keha vahetamisega kriminaalsüüdistustest pääseda riighangetes osalenud Ida-Virumaa kommunaalärimiljonäri Nikolai Ossipenko firma N&V.
Juhtisime poolteist aastat tagasi probleemile justiitsminister Urmas Reinsalu tähelepanu, kes lubas algatada seadusemuudatuse. Tehke see juba ära!
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.