Teine pensionisammas nii-öelda vabatahtlikuks

Kui teist pensionisammast ei muudeta lihtsalt vabatahtlikuks, vaid kaalutakse tõemeeli selle osalist natsionaliseerimist ja teise osa kõrgemat maksustamist, on see Äripäeva meelest jama. Tehke nii, nagu enne valimisi lubasite, või ärge tehke üldse.

Paar päeva tagasi lekkis, et valitsus otsustab 6. juuniks ära teise samba muudatused. Peale võimaluse maksed teise sambasse peatada ja hoida raha investeerimiskontol, on laual plaan maksustada teise samba raha väljavõtmine kõrgendatud tulumaksuga ja lasta inimestel välja võtta vaid palga pealt kõrvale pandud eurod, riigi panus aga suunata esimesse sambasse. Ehk see natsionaliseerida.

Lahkujate maksustamine kõrgendatud tulumaksuga on sisuliselt inimeste täiendav koorimine, mis moonutab plaani algset mõtet. Pole kindel, kui paljud sel juhul üldse lahkuda tahavad. Kui laual on variant, et teisest sambast lahkujad peavad suure osa kogutud rahast riigile tagasi maksma, muudab see kogu reformi naeruväärseks.

Seda, et pensionireformiga tahetakse teisest sambast lahkujate arvelt saada eelarvesse lisaraha, tunnistas sel nädalal ka peaminister Jüri Ratas. „Teise samba vabatahtlikuks muutumisega suureneks panustamine esimesse sambasse, millest saab suure tõenäosusega üks kate pensionite tõstmiseks,“ ütles Ratas keerutamata.

Põhjus on selles, et senise reformiplaaniga saadav rahasüst pole piisav, et finantseerida Keskerakonna ja ka teiste erakondade lubadust pensione tõsta. Seetõttu otsitakse võimalusi Isamaa valimislubadust „kõpitseda“, sest pensionäridele antud lubadus tuleb igal juhul täita. Pensionide tõstmine mõjub koalitsiooni populaarsusele positiivselt, selle ärajätmine tähendab aga kindla peale reitingute langust, mis enne silmapiiril terendavaid kohalikke valimisi oleks parteipoliitiliselt hukatuslik.

On ju valitsus sel nädalal kärpekava avalikustades petnud mitmeid teisi huvigruppe. Vaid pool aastat tagasi andsid kõik erakonnad allkirja kokkuleppele, et teadusrahastust tõstetakse ühele protsendile SKPst. Ratas ütles toona, et kui sõna on antud, peab seda pidama. Tühjagi! Teadusrahastus ei puuduta ainult teadlasi, vaid ühiskonda laiemalt, sest innovatiivne ja teadusmahukas ettevõtlus tõukab ka majanduse arengut.

Kui siia lisada alkoholiaktsiisi alandamine, eriti viina hinna õllega võrreldes atraktiivsemana hoidmine, ja kübeke sarkasmi, siis võib nentida, et kui inimesed end ennaktempos surnuks joovad, laheneb ka pensionide probleem. Pohmeluses pole ka mingit teadust vaja.

On küüniline, et pensionide tõstmine seatakse sõltuvusse sellest, kui paljud inimesed teisest sambast raha välja võtavad, sellele omakorda aga kehtestatakse täiendavad riigimaksud. Mida rohkem loobujaid, seda rohkem raha pensionitõusuks.

Ettepanekud pensioni teise samba reformimiseks vajalikeks seadusemuudatuseks plaanib valitsus saata riigikokku septembris, kus need eeldatavalt enne aasta lõppu heaks kiidetaks. Kui plaan teostub lörtsitud kujul, jääb Isamaa valimislubadus „Teine pensionisammas vabatahtlikuks“ karikatuurselt kõlama hoopis nii: „Teine pensionisammas nii-öelda vabatahtlikuks“, Keskerakonna erakorralise pensioni tõstmise oma aga: „Kui tahad, et ema pension tõuseks, võtta teine pensionisamba raha välja.“ Vabatahtlikult, muidugi.