Kes on majanduslikus valikus võitjad?

Intervjueerides tänavuaastaseid juubilare, võiks kaitsekohastumusteks nimetada riskide hajutamist, järjekindlust, süsteemsust, pühendumust, põhjalikku know-how’d, tublit ja ustavat kaadrit, ehk agressiivsustki.

Taasiseseisvunud Eesti üks vanimaid IT ettevõtteid Ektaco AS, kes tähistab tänavu 30 aasta juubelit ja kes on arendanud esimesed kaugloetavad energia­arvestid ja kunagised kuulsad Juku kooliarvutid, peab enda edu pandiks head sisekliimat ja pidevat tööd inimestega.

Viimase all peab Ektaco ASi juhatuse liige Külle Tärnov silmas töötajate motivatsiooni ja töötahte hoidmist ning neile arenguvõimaluste pakkumist. Niisama tähtsaks peab ta aktiivset suhtlust klientidega. “Oleme oma tooteid ja tugiteenuseid arendanud lähtudes klientide reaalsest vajadusest. Kliendid hindavad meid kõrgelt, sest pakume kiiret tuge nii juurutamisel kui ka olemasolevate toodete funktsionaalsemaks muutmisel,” lisab Tärnov.

Tärnovi sõnul on ettevõte suutnud kriisiaastatel hoida kogu meeskonna töös ega pole kedagi koondanud. „Kui ärivõimalused ühel suunal kahanesid, siis alati jäi võimalus teiste suundadega raskem aeg üle elada ja kasvada parematel aastatel,“ räägib ta riskide hajutamise olulisusest.

Peale viimast majanduskriisi on ettevõte pidevalt käivet kasvatanud, kuid mitte nõnda ambitsioonikalt, kui nüüd plaanis. “Viimased kaks aastat pärast uue 2017–2020 strateegia vastuvõtmist oleme liikunud tugevale kasvule. See nõuab ettevõtte sees harjumuste ja ka mõtteviisi muutust, kohanemist kasvava organisatsiooni ning ambitsioonide elluviimisel kaasaskäiva pingega,” kommenteerib Tärnov, märkides, et ettevõte on muutunud rahvusvaheliseks nii töötajate kui ka turgude mõttes, mis vajab samuti avatud suhtumist.

10 aasta siht. Kasvada oluliselt suuremaks, suurendada toodete müüki Eestis ja välisturgudel ning täiendada tooteportfelli mõne väiksema ettevõtte ostuga. Alternatiivina oleme müünud ühe või mitu oma tootesuunda mõnele rahvusvahelisele suurettevõttele ning meie praegused omanikud on alustanud mitu uut ambitsioonikat ettevõtet.

Õppetund. Agressiivse kasvu strateegiaga oleks varem võinud alustada.

Soovitus alustavale ettevõttele. Kõik võtab aega palju rohkem, kui oskame ette kujutada. Tuleb varuda kannatlikkust, läheneda probleemide lahendamisele loominguliselt ja mitte alla anda. Majandusolukord ja ettevõtluskliima muutuvad meie ümber ning plaanid, mida ellu tahame viia, tuleb vahel täiesti ümber teha. Paindlikkus ja operatiivne reageerimine on väärtuslikud oskused.

Samuti 30 aasta juubelit tähistava IT teenuseid pakkuva ettevõtte ASi Baltic Computer Systems (BCS) tegevjuht Liis Sild nendib, et nende pikaealisuse võti on stabiilsus ja talupojatarkus: „Tee endale oma valdkond põhjalikult selgeks! Ära rapsi! Tegutse järjekindlalt, süsteemselt ja pühendunult!“

Oma osa edus mängib tegevjuhi sõnul rolli ka tubli süst rahvusvahelist kapitali ja tarkust. „Meil oli ajalooline võimalus olla esimesene vabaturu põhimõttel loodud IT ettevõte Eestis. BCSi asutasid Tallinna ja Stockholmi linnavalitsus ühena kolmest esimesest ühisettevõttest Eestis,“ räägib Sild. Just rootslaste äriteadmised ja kogemused andsid tema sõnul tõuke kiirele arengule laias tegevusvaldkondade skaalas alates tarkvaraarendusest omavalitsustele, haiglatele, hotellidele kuni kassaaparaatide, hinnapüstolite ja etiketiprinteriteni. „Pole vist ühtki traditsioonilist IT valdkonda, kus BCS poleks algusaastatel aktiivne olnud,“ vaatab Sild tagasi.

Nüüdseks on ettevõte võtnud fookusesse kolm tegevusala: IT haldus-, arendus- ja infoturbeteenused ning IT koolitused ja koolitusprojektid.

Kui eesmärk on olla kindel ja usaldusväärne partner ning seda järgida ka äriotsuseid tehes, siis on ettevõtluskliima sarnane ilmaennustusega, leiab Sild. “Pole talumatut ettevõtluskliimat, on vaid sobivad ja vähemsobivad äriotsused. Õnneks on valitsustel jätkunud oidu ettevõtluskliimas katastroofe tekitavaid ideid mitte ellu viia,” kommenteerib ta.

Kiirete muutuste suhtes jääb Sild pigem skeptiliseks ja leiab, et esmatähtsad on kindlus ja järjekindel areng. Mati Jostovi kuulus tsitaat “Edu ei loodeta, edu ei soovita, edu garanteeritakse!” tabab tema meelest täkkesse. Tulevikult saladuskatet kegitades sõnab Sild: “Ehkki väikseid muudatusi tuleb iga päev ette, on plaanis ka üks suuremat sorti muudatus, millest ei saa rääkida enne, kui plaanid on kindlad.”

10 aasta siht. Täiesti uues majandus- ja tehnoloogiakeskkonnas ning veelgi enam avatud, rahvusvaheliselt tunnustatud ja enesekindlas Eestis. Kindlasti ka palju laiema rahvusvahelise tegevusraadiusega, aga ikka samadel kestvatel äriprintsiipidel tegutseva ettevõttena.

Õppetund. Arenda tasa ja targu, mitte miljoneid korraga investeerides ja kulutades.

Soovitus alustavale ettevõttele. Edukas olemiseks ei pea püüdma olla superstaar ega jahmatada maailma aina geniaalsemate uuendustega. Oluline on teha enda asja väga hästi. Kliendid hindavadki lõpuks seda, kas sa teed midagi konkreetselt temale vajalikku ja kas sa teed seda väga hästi. Tähtis on olla kogu hingest asja juures!

Tänavu tähistab oma 20. sünnipäeva ka suurim kodumaine finantskontsern LHV. LHV Groupi juht Madis Toomsalu räägib, et LHV on üritanud soodsad võimalused alati ise tekitada, tajudes turul olevat tühimikku või ebaefektiivsust.

Olulisimaks peab pangajuht töötajate iseseisvat mõtlemist ja vabadust otsustada. “20 aastat tagasi ei olnud loodud investeerimispangale vastet – kapitali kasvatavast mõttemaailmast oli puudus,” nendib Toomsalu. Kui mõni aeg hiljem lõi riik eeldused teise samba pensionifondide tekkeks, oli see LHV jaoks sobiv väljunud, mida hilisemad tulemused ainult tõestasid.

Toomsalu jätkab, et LHV Pank loodi keset ajaloo üht suurimat finantskriisi, et vastata kohalike otsuste ja kapitali defitsiidile. Otsus avada hoolimata Brexitist filiaal Londonis oli jällegi ühe kindla turuniši – nõudlusele mittevastava teenuste kvaliteedi – märkamine.

Toomsalu sõnul on ettevõtlus­kliima näidanud, et suurimad võimalused tekivad ulatuslike muutuste ajal, näiteks kui muutuvad kas turutrendid, konkurentsiolukord, regulatsioonid või tekivad täiesti uued ärimudelid.

Samas sõltub nende võimaluste ärakasutamine inimeste entusiasmist ja kompetentsist. “Talentide kaasamisse oleme alati rohkem rõhku pannud,” täheldab ta.

Praegu on suurimad proovikivid LHV Groupi juhi sõnul näljatunde ja kasvuambitsiooni säilitamine. “Praktilisematest asjadest on liiga kaugele mindud erinevate regulatsioonidega. Samuti on kurb vaadata osade poliitikute tagurpidi loogikat kapitali kogumise soodustamise teemal, mis puudutab 700 000 inimese pensionifonde,” kommenteerib Toomsalu.

10 aasta siht. LHV on endiselt iseseisvust, lihtsust ja julgust hindav suurim kodumaine finantsgrupp. Meie pensionifondide tootlused on endiselt turu parimad ja LHV kuulub endiselt Eesti börsiinvestoritele. Lähimaks paariks aastaks annavad tooni kaks suunda: kliendibaasi kasvatamine ja finantsteenuste eksport.