Aktsionäride leping ennetab vaidlusi

Hea koostöö aluseks on ühesugune arusaam eesmärgist ning selleni jõudmise viisidest. Tulevikus tekkivate võimalike probleemide ennetamise või lahendamise võimaluste läbi arutamine koostöö algfaasis võimaldab pooltel mõistlikult hinnata kaasnevaid riske ning võtta tarvitusele abinõusid, et oma õigusi kaitsta. Läbimõeldud aktsionäride leping on parim abinõu nii vaidluste ennetamiseks kui ka nende mõistlikuks lahendamiseks.

Aktsionäride leping võimaldab äriühingu juhtimise ja majandamise põhimõtetes kokku leppida just nii, nagu see on konkreetse ettevõtte puhul vajalik. Samuti võimaldab leping sätestada poolte õigused ja kohustused osas, milles seadus vaikib, soovitakse seadusest kõrvale kalduda või seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi detailsemalt selgitada, sh tagada äriühingu enda huvide kaitse. Näiteks ei näe seadus ette, et aktsionäril on kohustus hoida äriühingu ärisaladusi konfidentsiaalsena või kohustus hoiduda äriühinguga konkureerimisest ega äriühingule selgesõnalist õigust keelduda teabe andmisest konkurendist aktsionärile. Kõiges saab kokku leppida nii, et kaitstud on nii aktsionäride kui ka äriühingu huvid.

Paljudel juhtudel piisab kokkulepete kajastamisest põhikirjas. Aktsionäride lepingut on hea kasutada nende küsimuste reguleerimisel, mida põhikiri reguleerida ei võimalda või mida pooled ei soovi põhikirja avalikkuse tõttu selles kajastada. Samuti siis, kui on põhjust eeldada suhete muutumist koostöö keskel. Näiteks ei võimalda põhikiri panna aktsionäridele rahalisi või muid aktiivse tegevuse kohustusi.

Lisaks on aktsionäride või osanike lepingu olemasolu hea märk investorite ja finantseerijate silmis, kuna võimaldab aktsionäride käitumist mõistlikult ette hinnata ning tagab seeläbi äriühingu suurema usaldusväärsuse ja stabiilsuse. Erinevalt põhikirjast ei ole aktsionäride leping üldjuhul avalikult kättesaadav.

Väheoluline ei ole ka see, et põhikirja saab muuta 2/3 aktsionäride häälteenamusega. Aktsionäride lepingu muutmiseks on vajalik tavapäraselt kõigi aktsionäride nõusolek. Seega annab aktsionäride leping vähemusaktsionärile põhikirjast oluliselt kindlama kaitse.

Aktsionäridel on äriühingu juhtimisel enamasti sarnased huvid. Siiski on küsimusi, mis on olulised peamiselt väike- või enamusaktsionärile. Alljärgnevalt toon välja, milles tasuks läbi rääkida väikeaktsionäridel, märkides ühtlasi ära ka enamusaktsionäri huvid nendes küsimustes.

1. Otsustusprotsessides osalemine. Otsuste tegemisel kaasarääkimist võimaldab ühelt poolt esindatus juhtorganites, teisalt vetoõigus olulistes küsimustes. Seetõttu on mõistlik kokku leppida esindatus nõukogus või isegi juhatuses. Oluline on kokku leppida juhtorgani liikmete positsioonide jagunemine, liikmete valimine, aga ka töökord ja tasustamine. Väikeaktsionäri huvi on määratleda juhtorganite pädevus selliselt, et tal oleks võimalik äriühingu seisukohalt olulistes küsimustes kaasa rääkida ja kasutada vajadusel vetoõigust. Eelkõige küsimustes, millega võib kaasneda osaluste proportsioonide ja otsustusõiguste või mõlema muutus, aga ka laenude võtmine, tagatiste andmine, tavapärasest majandustegevusest väljuvad tehingud, tehingud kinnisvaraga, eelarve kinnitamine ja muu selline. Seega on oluline määratleda nii juhtorganite pädevus kui ka otsuste vastuvõtmise kord ning selleks vajalikud kvoorumi ja häälteenamuse nõuded selliselt, et väikeaktsionäridel oleks võimalik mõjutada olulisemate otsuste vastuvõtmist.

Sellele omakorda vastandub enamusaktsionäri huvi omada otsuste üle kontrolli ning tagada, et väikeaktsionärid ei halvaks pahatahtlikult äriühingu tegevust. Seetõttu tuleb hinnata patiseisu tekkimise võimalusi, leppida kokku, mida pooled loevad patiseisuks ning mismoodi see lahendatakse. Näiteks võib vaidluse all oleva otsuse tegemise õiguse anda eksperdile. Sageli lahendatakse patiseis osaluse ostu- või müügioptsiooni kaudu. Ka võib kokku leppida, et kui kokkuleppele ei jõuta, ühing likvideeritakse. Ei ole välistatud, et tulevikus võivad aktsionäridevahelised ületamatud erimeelsused viia äriühingu likvideerimiseni ka seaduse alusel.

2. Hääletuskokkulepped. Aktsionäride leping võimaldab kehtestada kohustuse hääletada teatud viisil või sätestada häälteenamuse nõuded. Nii on võimalik nõuda aktsionärilt kokkulepitud viisil hääle andmist, sh asendada see kohtulahendiga. Viimast juhul, kui kokkuleppest on võimalik üheselt tuletada, millise sisuga otsuse poolt tuleb hääletada, ning eeldusel, et selline nõue esitatakse enne otsuse vastuvõtmist.

3. Teabeõigus. Väikeaktsionärile on oluline tagada nii pidev juurdepääs teabele kui ka dokumentidele, samuti äriühingu regulaarne aruandluskohustus aktsionäride ees. Seejuures on oluline, et lepingu pool on ka äriühing ise, kes peab vastavat kohustust täitma. Teabeõiguse reguleerimise olulisus on otseses sõltuvuses sellest, kas väikeaktsionär on esindatud äriühingu juhtorganites ja omab seeläbi juurdepääsu informatsioonile või mitte. Sellega omakorda on seotud konfidentsiaalsus- ja konkurentsist hoidumise kohustus, milles kokkuleppimine on nii äriühingu kui ka kõikide aktsionäride huvides. Konkurentsi piiravate kokkulepete sõlmimisel tuleb arvestada konkurentsiõigusest tulenevate piirangutega.

4. Kasumi jaotamine. Suur osa vaidlusi tekib kasumi jaotamisest. Kasumi jaotamise otsuse vastuvõtmist kontrollib enamusaktsionär. Väikeaktsionäril puudub võimalus nõuda kasumi jaotamist, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Oluline on konkreetselt kokku leppida, milline osa netokasumist tuleb igal aastal välja maksta ning millal võidakse otsustada teisiti. Lisaks tuleb panna aktsionäridele kohustus hääletada sellise otsuse vastuvõtmise poolt. Kuigi üheski kasumi jaotamise nõuet puudutavas kohtuvaidluses ei ole senini seda nõuet rahuldatud, on riigikohus möönnud, et seda on põhimõtteliselt võimalik teha, kui on üheselt selge, et aktsionäridel on kohustus kasumi teatud viisil jaotamise poolt hääletada ning selline kokkulepe kajastub ka äriühingu põhikirjas.

5. Väljumisõigused. Valdavalt ei ole osalused Eesti ühingutes likviidsed. Seetõttu on väikeaktsionärile oluline kokku leppida, millistel juhtudel ja tingimustel saab ta ühingust väljuda ning mis hinnaga kohustub enamusaktsionär tema osaluse omandama (müügioptsioon). Hinna valemi komponendid sõltuvad äriühingu tegevusvaldkonnast ning arengutasemest. Enamusaktsionäri huvi on tagada, et hinna arvutamise valem võtab arvesse väikeaktsionäri panust osaluse väärtuse kasvus. Finantsinvestori puhul lepitakse sageli kokku ka investeeringu tagatud tootluses.

Enamusaktsionäri huvides on omada õigust väikeaktsionär kokkulepitud tingimustel välja osta (ostuoptsioon). Eriti oluline on enamusaktsionäri tagasiostuõiguse sätestamine juhtudeks, kus väikeaktsionär äriühingu arengusse enam ei panusta (läheb pensionile, lõpetab töö äriühingus või muu selline). Kui pooled ei lepi kokku väljumisõigustes ega selles, kuidas määratakse äriühingu arengustaadiumi ning poolte seniseid panuseid arvestav õiglane hind, on vaidluste tekkimisel selles kokkuleppele jõuda äärmiselt keeruline.

6. Kaasamüügiõigus või -kohustus. Kaasamüügiõigus on väikeaktsionärile oluline vahend, tagamaks, et enamusosaluse võõrandamisel saadakse äriühingu väärtuse kasvust kasu. See võimaldab väikeaktsionäril müüa aktsiad koos enamusaktsionäri aktsiatega ning saada osa enamusosaluse eest makstavast hinnapreemiast. Enamusaktsionär seevastu soovib üldjuhul õigust nõuda, et juhul kui enamusaktsionär saab pakkumise müüa 100% aktsiaid, kohustuks väikeaktsionär pakkumise vastu võtma ning müüma aktsiad samal ajal enamusaktsionäri aktsiate müügiga. Üldjuhul antakse väikeaktsionärile valik, kas müüa oma aktsiad vastavalt pakkumisele või osta enamusaktsionäri aktsiad pakkumises toodud hinnaga ise.

Samuti on enamusaktsionäril huvi tagada ostueesõigus aktsiate võõrandamisel kolmandale isikule.

7. Tehingud seotud osapooltega. Väikeaktsionäril on huvi tagada, et seotud isikute vahelised tehingud vastaksid turutingimustele, et takistada kasumi väljaviimist seotud isikute vaheliste tehingutega.

Lisaks sellele, mis on ühe või teise poole huvides, tuleb kindlasti kokku leppida ka muus.

1. Aktsionäride ringi laiendamise põhimõtted – alustades nii piirangutest osalusi müüa ja koormata kui ka jälgides, et sellest ei saaks kõrvale kalduda aktsionäri tasandil omaniku vahetumisega (change of control clause).

2. Lepingu üleminek aktsiate võõrandamisel nende omandajale. Selle tagamiseks lepitakse kokku, et aktsiaid ei või omandajale üle anda enne, kui ta on allkirjastanud lepinguga ühinemise kinnituse. Vastasel juhul jääb võõrandaja vastutavaks aktsionäride lepingu täitmise eest.

3. Kokkulepete täitmiseks vajalikud meetmed, sealhulgas kokkulepete kajastamine vajalikus ulatuses põhikirjas.

4. Sanktsioonid lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Mõned aktsionäride lepingus kajastatavad kohustused on sellised, mille rikkumisel täitmisnõude esitamine või rikkumise heastamine ei ole võimalik, nt konfidentsiaalsuskohustus. Leppetrahvikokkulepete sõlmimisel tuleks mõelda, et lepingus sätestatud trahvid omaksid ühelt poolt nii preventiivset mõju kui ka tagaksid tekkida võiva kahju hüvitamise.

Ärge alahinnake korraliku lepingu olulisust. Oluliste põhimõtete läbirääkimine ning kokkulepete sõnastamine aitab hoiduda aastaid kestvatest arvukatest kohtuvaidlustest. Isegi kui pooled peaksid vaidluse korral leidma, et varasemad kokkulepped neid kumbagi ei rahulda, on neil vähemalt motivatsioon leida olukorrale sobiv lahendus, kuna vastasel juhul kohaldub lepingus sätestatu. Seega, kõige olulisem, mida iga aktsionär saab oma investeeringu ja huvide kaitsmiseks teha, on kokku leppida, kuidas äri aetakse ning kuidas sellest välja saab.