Kas juhiks sünnitakse või kasvatakse? Hea juhi seitse eeldust

Oma kogemuse baasilt võiksin selle viimase väite kahtluse alla seada ja eelkõige seetõttu, et olen näinud paljusid inimesi saamas edukateks juhtideks, kes varem ei paistnud kuidagi silma säravate juhtimisoskustega või kes lihtsalt ei olnud kunagi juhi rolli täitnud.

Mis teeb ikkagi ühest juhist „hea“ või eduka juhi ja kuidas juhiks saadakse?

Juhtimine on ilmselt üks inimkonna vanimaid ameteid. Nii kui tekkis organiseeritud inimühiskond ja esimesed riikide alged, tekkis kohe ka vajadus inimesi suunatult juhtida, korda luua, arengut suunata ja mis seal salata – ka läbi sõjaväe teisi allutada, viia korda sinna, kus tundus, et seda veel pole. Seega on juhtimine alati olnud, on praegu ja lähimas tulevikus pole ka ette näha, et selline tegevus kuhugi kaoks.

See loob eeldused, et alati on vaja inimesi, kes kedagi juhivad, pidevalt toimub juhtimise mõttes evolutsioon – ühed kaovad eest, teised tulevad asemele.

Juhtimine ei nõua otseselt diplomit ega kutsetunnistust (vastupidiselt nt arstidele või kooliõpetajatele), mistõttu nõudlus juhtimise järele on alati olemas ja keegi kunagi täpselt ei tea, kes just sobib ja kellest saab edukas juht ning kellest mitte. Et selles ebamäärasuses mingitki korda luua, on ajast aega nii teoorias kui ka praktikas püütud juhtimist defineerida, analüüsida ning luua nn eduka juhi portree. Mis on need olulised eeldused, millele inimene, kes soovib teisi juhtida, peaks vastama?

1. Juht on alati inimeste teenistuses. Juhil pole mingit rolli, kui pole, keda juhtida.

2. Juhtimine on kunst, mis seisneb eesmärkide saavutamise ja inimeste suunamise vahelise tasakaalu leidmises. Iga juht peab täitma temale seatud eesmärgid, aga samas peab ta olema inimeste inimene.

3. Juhtimine on suunatud ja organiseeritud tegevus, mis hõlmab inimestevahelisi suhteid ja toimib kui inimsuhete juhtimise protsess, kus kokku tuleb „kamp“ inimesi erinevate oskuste, teadmiste, ootuste ja iseloomuomadustega ning juhi eesmärk on see „kamp“ panna tööle organiseeritult.

4. Juhtimine on edukas siis, kui tekib sünergia: 10 inimest annavad 12 inimese tulemuse.

5. Juhtimine on alati situatsiooniline – kui midagi ei toimu ja midagi ei juhtu, siis juhtimist ei ole. Juhtimine tekib, kui tekib mingi väljakutse, konflikt, eesmärgi saavutamine vms.

6. Juht peab alati jääma iseendaks – kedagi teist ei ole võimalik kopeerida ega tohikski kopeerida. Iga inimene ja iga juht on erinev ning igaüks võiks ja peaks leidma üles oma stiili, käekirja ja juhtimismeetodid, kus ta jääb alati selleks, kes tal on kõige mugavam olla.

7. Juht võetakse siis omaks, kui ta tunnistab oma vigu, on inimene nagu teisedki ja kui juht mõistab, et ilma meeskonnata ei ole temal mingit rolli ega mõtet.

Ja kõige lõpuks kõige tähtsam küsimus, mida iga juht peaks endalt alati küsima – miks peaksid sina seda meeskonda juhtima?