Tõhus konfliktikäitumine

On mõned üldised tingimused, mis soosivad konfliktide tekkimist. Konfliktoloogias nimetatakse neid kõrge konfliktipotentsiaaliga olukordadeks. Näiteks kuulub siia vahendite jagamine. Kes iial on jaganud raha, ruumi, aega, hüvesid, teab, et on väga raske jagada nõnda, et kõik rahule jääksid.

Konfliktidele on heaks taimelavaks võimuvõitlus. See võib olla nii rüsin ametliku positsiooni ümber kui ka mitteformaalse staatuse ihaldamine. Näiteks tavaliselt talub üks grupp üht naljahammast. Kui seda staatust ihaldab mitu inimest, siis on risk, et mitmest neist saavad lihtsalt tolad.

Konfliktide tekkimist soosivad ka osapoolte erinev väärtussüsteem ja erinevad huvid. Huvide puhul on võimalik kokku leppida. Väärtustega on keerulisem, sest need on sügavalt seotud inimese maailmavaate ja elutunnetusega. Sageli on väärtused raskesti sõnastatavad. Näiteks võib meil olla üsna keeruline seletada, miks laulupidu on püha ja oluline.

Olen hämmastusega märganud, kui palju pingeid võib tekitada üks keeruline ja vastuoluline inimene kollektiivis. Tavaliselt on see vahetu juhi ülesanne tegeleda meeskonna suhtekliimaga ja ohjata üht inimest ja tema poolt üles keerutatud tolmu.

Konfliktide tekkimist on võimalik pidurdada või isegi vältida. See tähendab eriarvamuste tunnustamist ja ära kuulamist ilma tülli minemata. Sellisel juhul muutuvad inimeste eripärad rikkuseks, mitte ei saa nuhtluseks.

Oluliselt aitab konflikte vältida avatud ja toetav suhtekliima. Tean, et seda on väga lihtne öelda, kuid raske saavutada. Samas iga juht saab hea seista selle eest, et inimestel oleks turvaline oma arvmust avaldada. Selleks võib luua ka vastavad foorumid. Näiteks igal esmaspäeval pärast korralist nõupidamist, kolmapäevasel kohvitunnil, kord kuus ühistel mõttetalgutel.

Konfliktoloogias rõhutatakse konfliktide ennetamisel lugupidava keelekasutuse säilimist. Suhete pingestumisel kipume kasutama silte, nägu näiteks idioodid, käpardid, moraalsed värdjad vm. Samas sildistamine soosib otseselt konflikti eskaleerumist. Kui suudame ka pingete kasvades jääda lugupidavaks, aitab see pingeid ohjeldada.

Väga oluline on valmidus aruteludeks ja läbirääkimisteks. Olen oma lepitamistegevuses kasutanud olulise diagnostilise näitajana seda, kas osapooled omavahel suhtlevad või mitte. Kergematel juhtudel saadakse suheldud, kuid välditakse teatud teemasid. Raskematel juhtudel keeldutakse lausa ühes ruumis viibimisest. Kuni suheldakse, on lootust leida ühine lahendus.

Paindlikkus aitab kaasa konflikti ohjamisele. Klammerdumine, jäikus ja järeleandmatus suurendavad pooltevahelisi pingeid. Jäärapäisus ei ole konfliktide lahendamise vahendiks. Raskematel juhtudel võib jäikuse tõttu ka tühisest erimeelsusest välja kasvada suur sõda.

Esimene soovitus on, et hoia uks lahti läbirääkimisteks. Ilma suhtlemata konflikte lahendada ei saa.

Teine soovitus on, et kuula teine osapool ära. Püüa aru saada, mida ta tegelikult tahab, kardab või oluliseks peab. Sageli võib eriarvamus olla vaid mingite sügavamate hoovuste peegeldus. Võib-olla osapoolte arvamuste erinevus on vaid pinnavirvendus.

Kolmas soovitus on, et kui ise hakkama ei saa, otsi abi. Selleks võib olla pöördumine järgmise taseme juhi poole või ka erapooletu lepitaja appi palumine. Minul on palju abi olnud sellest, kui küsin nõu sarnases olukorras olnud kolleegidelt.

Neljandaks, ära provotseeri. Pinged võivad meis süvendada soovi n-ö suskida ja nügida. Igale reaktsioonile järgneb vastureaktsioon. Õli tulle valamine ei lämmata leeki, vaid paneb selle lahvatama.

Viies ja ehk kõige olulisem on säilitada eneseväärikus. Keerulised ja pingelised olukorrad suunavad meid ütlema sõnu ja tegema tegusid, mida me tegelikult ei taha või ei pea õigeks. Konflikt on olukord, mis toob esile meie madalama mina. Need on suured isikud, kes ka pärast sõda saavad häbenemata peeglisse vaadata.