Arvamus: E-aruanne süsteemi lõksus

Kummaline, et testversioon, mille puudustest on süsteemi loojad teadlikud, on praegu kohustuslik. Taksonoomia on klassifitseerimisega tegelev teadusharu. Algselt tähendas see ainult organismide klassifitseerimist. Nüüd on moes taksonoomia mõiste laialdasem kasutamine, näiteks asjade või kontseptsioonide klassifitseerimise tähenduses või finantsteenuste puhul grupeerimaks börsiindekseid sektorite kaupa. Seega võib esineda seente taksonoomia, roomajate taksonoomia, aga ka majandusaasta aruande taksonoomia.

Eestis on raamatupidamise seadus ja selle alusel välja antud Raamatupidamise Toimkonna juhendid, mis kokku moodustavad raamatupidamise hea tava. Raamatupidamise hea tava sätestab muu hulgas nõuded info esitusviisile ja avaldamisele kuuluvale infole. Majandusaasta aruande taksonoomia tegeleb seega ainult info esitusviisiga, mitte aruannete sisulise poolega.

Taksonoomia alusel kehtestatud aruande vormid peaksid vastama raamatupidamise heale tavale. Kui need ei võimalda koostada aruannet raamatupidamise hea tava kohaselt, tekib vastuoluline situatsioon: ühelt poolt peab ettevõtja koostama raamatupidamise aastaaruande hea tava kohaselt (hea tava hõlmab ka info esitusviisi!), teisalt on ainuvõimalik info esitusviis taksonoomia kohaselt kehtestatud vormide alusel.

Taksonoomilised vormid on samasugused blanketid, mida täideti "õitsval nõukogude ajal" ja veidi aega pärast Eesti taasiseseisvumist selle vahega, et vajalikesse lahtritesse info kirjutamisel paberi asemel infokandjaks lõpmatult taaskasutatavad bitid ja baidid. Paberil blankettidega võrreldes peaks olema ka see eelis, et aruandes lõplikul kujul ei esine ridu ja veerge, mis on tühjad nii aruande- kui ka eelmise aasta võrreldava info osas.

Tänu bittidele ja baitidele saab riik teha väga mitmesuguseid statistilisi päringuid ja statistilist analüüsi. Avalikus sektoris saavutatakse tõenäoliselt teatavat kokkuhoidu tööjõukulude vähenemise arvel - vähenevad riigi halduskulud. See on peamine kasu, mida saadakse taksonoomiliste vormide kasutamisest. Lisaks läheneb finantsaruannete esitamise kvaliteet keskmisele. Heade aruannete kvaliteet halveneb ja suhteliselt kehvade aruannete kvaliteet paraneb aruande esitusviisi osas.

E-aruandlus on iseenesest igati mõistlik asi, kuid see peab ka korrektselt toimima. Süsteem kehtib kohustuslikuna 1. jaanuarist, kuid näiteks justiitsministeeriumi esindaja teatab Raamatupidamise Toimkonna kodulehel, et jaanuar on mõeldud "portaali stabiliseerimiseks", mil viiakse sisse vajalikke muudatusi ja ühtlasi oodatakse kasutajailt ettepanekuid süsteemi paremaks muutmiseks! Sisuliselt tähendab see, et on alanud süsteemi testimise periood. Kummaline on aga, et testversioon, mille puudustest ka süsteemi loojad on teadlikud, on praegu kohustuslik.

Maailm poleks kokku kukkunud, kui süsteemi kohustuslikkus oleks edasi lükatud poolegi aasta võrra, näiteks aruannetele, mis on koostatud 30.06.2010 või hiljem lõppevate majandusaasta aruannete kohta. Huvitav, kui kasutajad esitavad jaanuari jooksul 15 head ettepanekut süsteemi paremaks muutmiseks, kas siis võib oodata portaali "stabiliseerimise perioodi" pikendamist?

Praegu on meil seega puudustega süsteem, mis kehtib kohustuslikuna, kusjuures jaanuar on portaali "stabiliseerimise" kuu. Portaali "helpline" on "hotline", ühenduse saamine abitelefoniga on sama tõenäoline kui võita miljon Bingo Lotoga. Küll on süsteemi tarbijail vabadus osaleda seminaridel ja 3715 krooni eest saada taksonoomia töögrupi liikmeilt teada kogu tõde e-aruandluse kohta.

Siiski peab tunnustama, et võrreldes Vabadussõja võidusamba või kiiruskaamerate projektiga on majandusaasta aruande taksonoomilise e-aruandluse projekt teostatud hiilgavalt.