• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,83%40 291,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,59
  • DOW 300,07%43 325,8
  • Nasdaq −0,05%20 020,36
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,83%40 291,31
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 08.03.10, 07:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Arvamus: Investorile väike aastamaks

Kommenteeriksin tulumaksuseaduse muudatust kahest küljest: esiteks üldfilosoofiliselt maksusüsteemi võrdsuse tasandil, teiseks, kuidas Eesti versioonis on sellest seadusest saanud pankadele lisatulu hankimise vahend.
Riigil tuleb koguda makse, see on selge. Makse peaksid maksma nii töötajad kui ka investorid. Maksusüsteem ei tohi olla regressiivne, st makse peaksid maksma nii rikkad kui ka vaesed. Praegune süsteem on regressiivne. Rikkad suudavad teha ettevõtte ja makse vältida, väikeinvestorid maksavad oma kontolt investeerides makse.
Riigikogus menetletav süsteem peaks muutma selle siis võrdsemaks. Samas tuleks investoreid miskitmoodi ka maksustada, kas või pisutki. Näiteks kui investeerimiskontode kogusumma on üle miljoni krooni, võiks maksta 3000kroonist investori aastamaksu.
Kuigi filosoofiliselt on õige väikeinvestor ja ettevõte võrdsustada, tegeleb Eesti seadusemuudatus lihtsalt pankade kasumi tõstmisega. Nimelt on tulumaksust vabastatud ainult fondidesse ja aktsiatesse investeerimine.
Tavainvestorid on õnneks vist aru saanud, et tegelikult pole need õiged kohad, kuhu investeerida. Aktsiaturu eelis on likviidsus, seega tuleb sinna investeerida lühiajaliselt. Fondide teenustasud muudavad aga neisse investeerimise Eestis mõttetuks.
Enamik Eesti investeeringutulust on ilmselt seotud eluaseme väljaüürimisega, mida maksustatakse tulumaksuga. Ma ei näe eelnõust, et ostes korteri investeeringukontol oleva rahaga, võid edaspidi renti maksuvabalt või makse edasi lükates koguda. Maksust ei ole vabastatud ka tuttava ettevõtetesse investeerimine. Aga just need on kaks suunda, kuhu väikeinvestor peaks tegelikult investeerima.
Arvan, et selle eelnõu on kirjutanud pangad, mis tahavad oma struktrueeritud tooteid ja hoiuseid maksuvabalt müüa. Samas on investeeringute teenustasud Eesti pankades ligi 10 korda kõrgemad kui mujal maailmas. Pole suurt vahet, kas su investeering on 21%-lisest tulumaksust vabastatud või võtab pank sellelt 35% teenustasudeks. Pankurid on aru saanud, et maks ja teenustasu kokku on 56% ja see on tõesti liiast. Selle asemel, et oma teenustasu vähendada, proovivad nad nüüd maksusoodustust saada!
Teen ettepaneku võrdsustada investeeringukontode maksukohustus panga teenustasudega. See muudaks süsteemi läbipaistvaks. Samuti tuleks arvutada välja tegelik hoiuseintress. Kui LIBOR on 2% ja pank maksab hoiustelt 1%, tuleks see 1% ka maksuna lisaks võtta.
Filosoofiliselt on selline maksustamine sarnane kasiinode ja sigarettide maksustamisega - eetiline on võtta raha inimestelt, kes rumalalt käituvad, ja sellest näiteks kultuuri toetada.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 12:49
Tarkvaraarendaja Merada: turvanõrkusi tuleks otsida vähemalt kord kuus
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele