Rongiliikluse raiskav eelistamine

Ma toetan Siim Kallase mõtet. Aga Eesti tänased tegevussuunad – Tallinnast rongiga Tartu ja Haapsallu seda vahemaad ju välja ei anna. Ka on meie asustustihedus nii väike, et isegi hüpoteetiliselt, kui Eesti territoorium oleks suurem, ei looks 300 km teisendamine ka 500ks veel efekti.

Rong ei ole sugugi kõige efektiivsem ja pragmaatilisem viis inimeste liikumist ühest kohast teise korraldama. Eesti-siseselt on rongiliikluse efektiivseks muutmiseks piisavalt pikki vahemaid vähe ja asustus hõre. Autole kui ühele suuremale saastajale ühe reisija kohta on kõige mõistlikum alternatiiv Eestis hoopis buss. Ka vastab Eesti üldine bussivõrk turu vajadustele – mida vähem on piirkonnas inimesi, seda harvem liiklus. Kuid liikuda saab ja päris hästi. Arenguruumi on muidugi küllaga, kuigi see vajab mõningaid “poliitilisi” otsuseid – mida soodustada ja propageerida.

Ajafaktori kõrval on ühistranspordi kasutamiseks kindlasti oluliseks valikukriteeriumiks turvalisus – viimased kaks talve ei ole autojuhtidele maanteed kuigi sõbralikud olnud. Buss aga on halval teel ja ebamugavate teeoludega liiklemiseks kindlasti turvalisem ja mugavam kui auto.

Sesoonsus võtab valikuid vähemaks. Nagu lennuliikluse puhulgi, teeb bussiliiklust atraktiivsemaks võimalikult lai sihtkohtade valik. Kuid uute liinide avamist piirab peamiselt reisijate arvu stabiilsus, mille kõrval on teine peamine piiraja ühistranspordiseadus. See ei võimalda üldjuhul uusi liine avada ka siis, kui huvi on – st uusi liine saab avada, aga sinna, kus keegi ei sõida. Ja sinna, kuhu oleks mõtet avada, ei luba seadus konkurentsi tekitada. Mõnel suvekuul on tõesti kindlatel suundadel ja liinidel (näiteks Saaremaa) bussid isegi liiga täis, kuid talvekuudel sageli liiga tühjad.

Bussiliikluse korraldamisel on ka riigil väga oluline roll. Üks esimesi ettevõtmisi uuel riigikogul peaks olema ühistranspordiseaduse ülevaatamine. Sest ka bussiliikluses kommertsvedudel peaks olema võimalus normaalsele konkurentsile. Teine suur probleem on must äri: kui tegeldaks otsustavalt tellimusveo turu järelvalvega “mustade vedajate” kõrvaldamiseks, annaks see ausatele vedajatele võimaluse teenust arendada ning tõsta bussiliikluse kvaliteeti.

Et hanked muutuks läbipaistvamaks ja löögile pääseks lisaks hinnale ka kvaliteet, tuleks lahendada ka mitmed probleemid, mis on seotud avaliku liiniveoga. Sellega seoses ootame pikisilmi muudatusi riigihangete seaduses, hankedokumentide standardeis ning avaliku teenindamise lepingu standardites.

Lisaks pitsitab praegu, ja mitte ainult autojuhte, vaid ka bussifirmasid, kõrge kütusehind. Kuigi Võrumaa kuplite vahel ringi vurades on ehk kummaline mõelda, et bussipileti hinda tõstab Muammar Gaddafi ja Liibüa sõda, on seos otsemast otsesem. Siiski on bussipilet reeglina soodsam kui sõita vähese arvu inimestega autoga.

Võimalik Bussipiletite hinnatõusu oht on paratamatu nii kaua, kui kütusehinnad tõusevad ja on praegustes kõrgustes. Samas, mingil hetkel tulevad nad jälle võib-olla alla.