Eesti ettevõtja pürgimusi toetab välismajanduspoliitika

Nii toetavad Eesti eksporti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ettevõtluse Sihtasutus, Kaubandus- ja Tööstuskoda, KredEx, välisministeerium. Info hankimine ühe või teise riigi majandus- ja ettevõtluskeskkonna kohta ei ole tänapäeval enam probleemiks. Kuid kättesaadavas teabes orienteerumine ning sellest vajaliku väljanoppimine, olulise ja ebaolulise eristamine on koht, kus Eesti diplomaadid saavad abiks olla.

Eestil on välisesindused pea poolesajas riigis üle maailma. Kuid nendes riikides, kus Eestil ei ole oma esindusi, saab ettevõtjate huvide eest seismisel ja kaitsmisel abi Euroopa Liidu struktuuridelt Brüsselis ja ka teistes riikides. Nii on Euroopa Komisjoni väliskaubandusdiplomaatia üks ülesanne EL ettevõtjatele kolmandates riikides soodsate kaubandustingimuste loomine ja takistuste kõrvaldamine. Lisaks ametlikule suhtlusele on ettevõtjail võimalus pöörduda välisministeeriumi ja välisesinduste poole ka selleks, et osaleda informaalses suhtlemises. Välisesindused korraldavad kohtumisi, ühiseid õhtusööke ja meili-list’e antud riigis. Isiklikel kogemustel põhinev infovahetus on väga väärtuslik ning täiendab oluliselt ametlikult kättesaadavat teavet.

Eesti suurimad kaubanduspartnerid on EL liikmesriigid Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa jt, ning Venemaa. Ülejäänud riikidega jääb kaubavahetus juba alla 10% Eesti kogu kaubavahetusest. Samas, majanduskriisi ajal hakkasid järjest rohkem ettevõtjaid vaatama EList ja lähinaabrusest kaugemale. Kui ELis on palju majandus- ja ärisuhteid üsna sarnaselt reguleeritud ning ärikultuurgi meile arusaadavam, siis ühendusest väljapoole laienedes on vaja teada enamat.

Äridiplomaatia on peen kunst, siin ei piisa üksnes äriplaanist või keeleoskusest. Eduks on vaja tunda ja kasutada neid vahendeid ja võtteid, mis ühes või teises riigis on kõige mõjuvamad. Ühtedes riikides aitavad diplomaadid ettevõtjaid kokku viia kohalike võimuesindajatega, teistes võib rohkem kasu olla saatkonnas korraldatud äriseminarist või diplomaatilisest vastuvõtust, mis aitab kaasa sotsiaalsele suhtlemisele. Kolmandates riikides hakkavad asjad liikuma pärast kõrgetasemelist poliitilist visiiti.  Neljandates on parem hoida poliitilised- ja majandusssuhted lahus. Kui ühes riigis on abiks ametlik valitsustevaheline majanduskomisjon, siis teises on mõjusam mitteformaalne kohtumine. Kuid alati on abiks kohalike olude, kultuuri- ja ärisuhete eripärade tundmine.

Diplomaatidest võib nõu saamisel palju kasu olla, kuid meeles peab pidama, et nende tegevusel on piirid ehk nad ei saa sekkuda teise riigi siseasjadesse ega tohi minna vastuollu rahvusvahelise tava ja asukohariigi seadustega. Diplomaadid saavad anda soovitusi ja mõjutada kohalikke ametivõime ainult seaduslikul teel, esindada ettevõtjaid juhul, kui tegemist on välisriigipoolse ebaseadusliku tegevusega. Kogemused näitavad, et mida põhjalikumat eeltööd ettevõtjad teevad enne välisesinduste poole pöördumist, seda kasulikumad on diplomaadid küsimustele vastates ja nõu andes.

Suur osa Eesti väliskaubanduspoliitikast ehk siis kaubanduspoliitikast kolmandate riikidega toimub Euroopa Liidu kaudu. Nii on EL Türgiga moodustanud tolliliidu, India ja Kanadaga käivad läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle. Euroopa Liidu ja Jaapani maikuisel tippkohtumisel otsustati alustada vabakaubandusläbirääkimisi, kui tingimused selleks on loodud ehk Jaapan kaotab ka praktikas vähemalt osa mittetariifsetest piirangutest, mis takistavad praegu ELi ettevõtjate pääsu Jaapani turule.

Euroopa Liidul ei ole lähiajal plaanis kaubandust liberaliseerivate lepingute sõlmimist USA, Hiina ja Brasiiliaga. Nende riikidega toimub koostöö teistes vormides, näiteks kõrgetasemelise majanduskoostöö nõukogu, aga ka Maailmakaubandusorganisatsiooni ja Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni raames.

Euroopa Liidu majandussuhteid Kasahstaniga reguleerib täna üldine koostööleping. Loodetavasti tihenevad majandussuhted pärast Kasahstani liitumist WTOga, mis Kasahstani arvates võib toimuda kohe pärast Venemaa liitumist. Kõikide  selliste protsesside käigus tehakse koostööd ka ettevõtjatega. Vajadusel konsulteeritakse ettevõtjate organisatsioonidega. Jagatakse infot ja kuulatakse ettepanekuid.