Soomele järelejõudmise teema püstitajad kujutavad Soomet lootusetult sotsiaaldemokraatia kütkes hullude ametiühingute maana ja Eesti tiigrina, kes on kapitalistliku majandamise nipid selgeks saanud ning võib neid ka tuimadele põhjamaalastele õpetada, kirjutab TLÜ Eesti Tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk.
Sellegipoolest ei ole järelejõudmise temaatika ainult ideoloogiline manipulatsioon, leiab Terk. Pole põhjust kujutada Eestit igavesele mahajäämusele määratud kehvema väikevennana. Me pole ju geneetiliselt alaväärtuslikud, ei meie asukohas ega geopoliitilises asendis ole midagi, mis sunniks pessimist olema.
Pärast viimast sõda oli Soome mahajäämus Rootsist oluliselt suurem kui Eesti praegune jämedalt kahekordne mahajäämus Soomest. Enne 90. aastate lama oli Soome aga majanduslikult arengult, ehkki mitte veel nn vana jõukuse poolest Rootsil järel. Järelejõudmine on võimalik.
Ent Tergi hinnangul on raske põhjendada, kuidas saab Eesti majandus hoogsalt kasvada, sellal kui Soome majandus, millest me oleme tugevas sõltuvuses, teeb vähikäiku. "Kui kasutada järelejõudmismängus analoogiana paradoksi Achilleusest ja kilpkonnast, siis saame nentida vähemalt seda, et Soome ei ole kilpkonn. Eesti ei ole (veel) Achilleus."
Pikemalt loe homsest Äripäevast.
Seotud lood
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.