Kui Aasia majandus aeglustub oodatust rohkem, mõjutab see Skandinaavia eksportööre ja see omakorda Eestit, märkis ettevõtja Joakim Helenius.
Seega ütleksin, et peaksime vaatama, mis toimub Aasias. Kui Aasia majandus aeglustub oodatust rohkem, mõjutab see Skandinaavia eksportööre ja see omakorda mõjutab Eestit. Samas sisenõudlus püsib võrdlemisi hästi. Ise arvan, et näeme Eestis väikest kasvu. Võime langeda ka negatiivsele poolele, aga see ei saa olema märkimisväärne. Hea uudis on see, et kuidagiviisi on nõudlus lääne turgudel püsimas paremini, kui oodatud. Sisetarbimine ei kannata nii palju kui kardetud. Naljakal kombel, pärast kõiki probleeme läänes, peaks nüüd vaatama, kas hoopis Aasias toimub järsk aeglustumine.
Minu isiklik arvamus on, et Euroopa on hullemast läbi. Aeg, kui Kreeka maksejõuetus võis viia Lehman Brothersi järgse kollapsi sarnaste globaalsete tagajärgedeni, on läbi. Arvan, et kui Kreeka kuulutaks näiteks kuue kuu pärast välja pankroti, ei oleks sel sama massiivsed tagajärjed. Pankadel ja poliitikutel on olnud aega valmistuda.
Arvan, et Eesti on kriisist väljunud väga edukalt. Samas vajadus muutusteks ja reformideks, et kasvatada konkurentsivõime, ei kao kohugi. Arvan, et tulevikus elame üha konkurentsitihedamas maailmas. Eesti majandusarengu kiiruse määravad välisinvesteeringud. Paljudel on selles osas eri arvamused. Kas nad on olulised või ei, kas peaksime neid piirama kuidagi. Minu hinnangul on välisinvesteering alati hea. Sest seda saab teha vaid juhul, kui leiad vastava kvalifikatsiooni ja tasuga töötajaid. Kui välisinvestor ei suuda pakkuda inimestele atraktiivset töökohta, ei saa seda äri avada ning investeering jääb tegemata. Kui teed investeeringu ning inimesed töötavad suhteliselt madala palgaga, lähevad nad mõne aasta möödudes tööle teise kohta, kes maksab rohkem. Toimub loomulik evolutsioon kõrgema palgaga töö suunas.
Näiteks praegu räägitakse, kuidas Hiina liigub kõrgtehnoloogiasse. 20 aastat tagasi investeeriti Hiinasse ainult ühel põhjusel – madalate palkade pärast. Täna on Euroopa mures, et Hiina investeeritakse uurimis- ja arenguasutustesse jms Üks asi järgneb teisele. Ei ole võimalik evolutsiooni ennetada. Eestile on oluline meelitada välisinvesteeringuid. Ei ole oluline milliseid, vajame raha, kapitali ja loodud töökohti. Kõige hullem on, kui valitsus hakkab määrama, millised investeeringud on head ja millised on head. See oleks katastroof.
Toimetatud intervjuu põhjal
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.