Aeg-ajalt tõuseb avalikkuse ette näiteid võimukandjate või ettevõtjate eetiliselt kaheldavatest tegudest, mis oma jokk-iseloomu tõttu jäävad riigi õiguskaitseasutuste reageeringuteta, kirjutab riigi peaprokurör Norman Aas.
See jätab paljude ühiskonnaliikmete jaoks probleemi justkui lahenduseta, sest kuigi sisemine hääl ütleb, et midagi on valesti, puudub autoriteetne isik või institutsioon, kes sellise käitumise mõjusalt ja avalikult hukka mõistaks. Kui keegi üritab väljaspool õiguskaitseasutusi (nt ajakirjandus) negatiivset hinnangut anda, siis on üsna sageli tagajärjeks see, et patustajal jääb eneseõigustuseks argumente ülegi ja väliselt ei muutu justkui midagi.
Vastust küsimusele, miks on õigus ja eetika nii lahku kasvanud, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.