Aeg-ajalt tõuseb avalikkuse ette näiteid võimukandjate või ettevõtjate eetiliselt kaheldavatest tegudest, mis oma jokk-iseloomu tõttu jäävad riigi õiguskaitseasutuste reageeringuteta, kirjutab riigi peaprokurör Norman Aas.
See jätab paljude ühiskonnaliikmete jaoks probleemi justkui lahenduseta, sest kuigi sisemine hääl ütleb, et midagi on valesti, puudub autoriteetne isik või institutsioon, kes sellise käitumise mõjusalt ja avalikult hukka mõistaks. Kui keegi üritab väljaspool õiguskaitseasutusi (nt ajakirjandus) negatiivset hinnangut anda, siis on üsna sageli tagajärjeks see, et patustajal jääb eneseõigustuseks argumente ülegi ja väliselt ei muutu justkui midagi.
Vastust küsimusele, miks on õigus ja eetika nii lahku kasvanud, loe tänasest Äripäevast.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.