Tallinna ühistransport vajab konkurentsi

Kõigest aasta tagasi oli avalikul väljapanekul sama arengukava, ent tollal ei näinud veel keegi ette Edgar Savisaare kummastavat ideed tasuta ühistranspordi tulekust juba kahe aasta pärast. Märtsis hääletaski linnarahvas mõjuva ülekaaluga „tasuta lõuna“ poolt ning Keskerakonna valimiskampaania tugisammas kohalikeks valimisteks Tallinnas sai püstitatud.

Tallinlastelt linnakassasse saamata jääv piletitulu on hinnanguliselt 14,3 miljonit eurot. Ühe katteallikana nähakse linna omanduses olevate Tallinna Autobussikoondise ja Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise ühinemist. Samas on aga Tallinna trammi- ja trollibussikoondisel vaja teha mitu hiigelinvesteeringut, sest järgmise kolme aasta jooksul tuleb maha kanda 102st trollibussist 52. On ülimalt ebatõenäoline, et linnaeelarves selleks raha jätkub. Ühe trollibussi hind on hinnanguliselt 400 000 kuni 500 000 eurot pluss käibemaks. Poole trollipargi väljavahetamise hinnaks võib seega kujuneda ligi 30 miljonit eurot. TAKi ja TTTK ühinemisega loodetakse säästa parimal juhul kuni 5 miljonit eurot, millega saaks kinni maksta üksnes kolmandiku tasuta ühistranspordist. Seega ratsionaalselt kalkuleerides tekib küsimus, mille või kelle arvelt kavatseb linnavalitsus leida raha tasuta ühistranspordi võimaldamiseks ning samal ajal kaasajastada sõidukipark.

Kas linna prioriteediks peaks olema tasuta ühistransport või kvaliteetne ühistransport? On selge, et Tallinn ei suuda täna pakkuda mõlemat. Tasuta ühistransport tekitab linna 444 miljoni euro suurusesse eelarvesse 3,2-protsendilise augu, samal ajal kui linna panus ilma Ülemiste ristmiku ehituseta teedesse on näiteks 1,8 protsenti.

Tallinna ühistranspordi struktuur on nõukogude aja igand ning vajab kaasajastamist. Praegune liinivõrk pärineb oma olemuselt 80ndatest ning on selge, et Tallinn on täna hoopis teistsuguste vajadustega linn kui tollal. Parandamaks ühistranspordi kvaliteeti, peaks linn korraldama avaliku hanke korras operaatori leidmise. Praegusel ajal on Tallinna bussiturust avalikule hankele avatud vaid 10% ja linnavalitsus on kinnitanud, et seda osa ei ole kavas laiendada. Sellisel pseudokonkurentsil mingit kasuefekti ei ole.

Hanke tingimused on vaja hoolega läbi mõelda, kuna neist sõltub teenuse sisu. Selleks tuleb kõigepealt paika panna, millist ühistransporti me Tallinnas näha tahame. Läbimõeldult korraldatud hanke puhul suudab eraettevõte linnakodaniku poolt vaadates majandada  efektiivsemalt ja pakkuda kvaliteetset teenust. Kui ta seda ei tee, siis teab ta väga hästi, et järgnevad sanktsioonid ja ta vahetatakse konkurendi vastu välja. Samuti võib kaaluda ka süsteemi, kus vajaminev tehnika kuulub linnale ja see antakse vastavalt hanke tingimustele kasutamiseks operaatorile. Seda varianti võiks kasutada näiteks väga kallite trammide puhul – see suurendaks võimalike operaatorite ringi ja seega konkurentsi, kuna pakkuja ei pea omama ise veeremit, mille võiks hankida linn kasutades ka eurotoetusi.