• OMX Baltic−0,19%272,39
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,06%1 735,67
  • OMX Vilnius0,1%1 064,87
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,15%8 096,45
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • OMX Baltic−0,19%272,39
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,06%1 735,67
  • OMX Vilnius0,1%1 064,87
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 1000,15%8 096,45
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%104,1
  • 08.07.12, 09:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenud suurendavad efektiivsust

Riiki võiks juhtida nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust, leiab Capital Advisorsi partner Hendrik Roosna.
Riigil on raha vähe ja olemasolevat kulutatakse, mõistmata selle väärtust. Eelarves piisava summa puudumisel lükatakse investeering edasi või jäetakse üldse tegemata. Teisalt on surve eelarve võimalikult täpselt ära täita. See ajendab aasta lõpu osturallisid, mille käigus kulutatakse raha jäägitult ära. Selline süsteem ei soosi mõistlikku majandamist.
Finantsinstrumendi kaasamisel, olgu selleks laen, liising või võlakiri, tunneb finantseerija alati huvi, milleks raha kasutatakse, ja langetab saadud info baasil otsuse, kas usub projekti või mitte. Kui soodustaksime riigiasutuste laenu võtmist teatud mõistliku määrani, aitaks vähendada ka liigset kulutamist. Tuleb ju asutuse juhil plaani põhjendada ja tasuvust tõestada finantseerivale osapoolele.Riigiasutustel võiks lubada lihtsamalt eelarvevahendeid kulude ja investeeringute ridadel ümber tõsta, et vältida aasta lõpu kulutamist. Nii ei tekiks olukorda, kus säästliku majandamist karistatakse eelarve vähendamisega. Samuti võiks läbi mõelda põhimõtted, milliste investeeringute tegemisel eelistatakse oma raha kasutamist ja milliste puhul mitte. Tänane süsteem, kus iga ametnik teeb ise, kuidas oskab, on väikeriigile liiga kulukas.
Riiki võiks juhtida pigem nagu ettevõtet, kus mõistatakse raha väärtust ja panustatakse kiiremale arengule. Ettevõte, mis põhimõtteliselt kohustusi ei võta, ei arene üldjuhul stabiilses majanduskeskkonnas nii kiiresti kui laenu kaasav konkurent. Finantsinstrumentide kasutamine annab suurema investeerimissvõime. Riigiasutuste sisseharjunud käitumist vaadates jääb mulje, et ametnikud ei mõista raha väärtust piisavalt, sageli jääb puudu neil parimate otsuste langetamiseks vajalikke teadmisi ja motivatsiooni. Laenu on otstarbekas võtta siis, kui on selleks hea plaan ja võimalus, mitte siis, kui muud enam üle ei jää.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele