• OMX Baltic1,34%281,84
  • OMX Riga0,39%876,24
  • OMX Tallinn−0,11%1 776,43
  • OMX Vilnius0,81%1 094,95
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 100−0,36%8 220
  • Nikkei 2251,97%40 083,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,4
  • OMX Baltic1,34%281,84
  • OMX Riga0,39%876,24
  • OMX Tallinn−0,11%1 776,43
  • OMX Vilnius0,81%1 094,95
  • S&P 5000,55%5 975,38
  • DOW 30−0,06%42 706,56
  • Nasdaq 1,24%19 864,98
  • FTSE 100−0,36%8 220
  • Nikkei 2251,97%40 083,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%111,4
  • 15.07.12, 07:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Psühholoogiline kapital konkurentsieeliseks

Tänapäeval peame tööstressi normaalseks nähtuseks. See käib justkui kaasaegse elustiiliga kaasas ning igaüks, kes üksikule saarele elama minna ei taha, peaks sellega arvestama, kirjutab Novi Arengukeskuse juhatuse liige Kaire Piirsalu.
Kui stress muutub liiga suureks, leiab töötaja tihti väljapääsu töökohavahetuses – tundub, et uues kohas on asjad paremini, juhid targemad, kolleegid meeldivamad. Ettevõtetes lahendatakse pingete maandamine firmapeo, meeskondliku seikluskoolituse või muu sarnasega. Tööstressi maandamine on oluline, aga see ei kõrvalda stressi tekkepõhjusi. Mõni aeg pärast firmapidu on pinged tõenäoliselt tagasi, sest igapäevased stressitekitajad on endiselt alles. Ka uues töökohas võib aja möödudes taas tekkida rahulolematus.
Kahjuks on stress nakkav – kui üks töötaja on stressis, mõjub see negatiivselt tema lähimatele kaastöötajatele. Stressis töötaja teeb nii vähe kui võimalik või vastupidi, rahmeldab närviliselt ja süsteemitult liiga palju. Sellised olukorrad tekitavad koostööraskusi ning viivad üldise rahulolematuseni.
Stressi põhjused on individuaalsed. Me saame küll arutada, kuidas meeskonnas asjad paremini sujuksid ja milliseid tulemusi saavutada tahame, see aga ei lahenda üksikisiku probleeme. Ühel rikub töörõõmu probleemne klient, teisel liiga lühikesed tähtajad jne. Meeskondlikul arutelul ei tihka enamik selliseid isiklikke muresid valjult välja öelda ja tihti on piinlik neist rääkida ka juhile. Sageli ei oska inimene analüüsida, mis täpsemalt töös stressi põhjustab, ega oska ise muudatusettepanekuid teha, ehkki vahel on head tulemust võimalik saavutada väikeste ümberkorraldustega.
Kindluse oma võimetes, lootusrikkuse, optimismi ja võime tagasilöökide korral ikka edasi liikuda koondas organisatsioonikäitumise professor Fred Luthans 2004. aastal positiivse psühholoogilise kapitali mõiste alla. Pikaajalist konkurentsieelist on raske, kui mitte võimatu saavutada ilma positiivse psühholoogilise kapitalita. Selle loomine algab igast töötajast eraldi – kui igaüks tunneb ennast kindlalt ja optimistlikult, siis on meeskond tervikuna võimekam müügis, turunduses, klienditeeninduses ja muudes valdkondades. On oluline, et inimene ei oota lahendusi ainult ettevõtte juhilt, vaid saab ja püüab oma töörahulolu parandamist ise juhtida. 
Positiivset psühholoogilist kapitali saab ja tuleb arendada samasuguse tähelepanuga nagu kõiki teisi kapitaliliike. Seda mõistnud ettevõtete konkurentsieelist on raske kopeerida või üle trumbata.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele