• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 14.08.12, 07:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kauaks madalad intressid?

Kümne aasta intressimäärad USAs, Ühendkuningriigis ja Saksamaal on tiirelnud 1,5% ümber. Jaapanis on kümne aasta intressimäär triivinud alla 0,8%. Investorid nõustuvad erakordselt madalate intressimääradega, kuigi need ei kompenseeri oodatud inflatsiooni.
Sellel on kolm põhjust. Esiteks ja peamiselt, valitseb säästude üleküllus. Erinevatel põhjustel kasvab säästjate arv paljudes regioonides. Saksamaal ja Jaapanis säästavad elanikud pensioniks. Hiinas hoiab valitsus ohutuid võlakirju kui ettevaatusabinõu tulevase panganduskriisi jaoks, kõrvalproduktina ka vahetuskursi stabiliseerimiseks. Lõpuks otsivad naftaeksportöörid, näiteks Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, võimalusi raha kõrvale panna.
Teiseks, püüdes võidelda finantskriisiga on kõik suuremad keskpangad alandanud lühiajalised intressid nulli lähedale ilma selge väljumisajata. Normaalsetel aegadel annaks iga keskpanga lühiajaliste laenude alandamine liiga madalaks liiga kauaks tagasilöögi. Lühiajalised intressid turul küll langevad, kuid kui investorid mõistavad lõdva rahanduspoliitika inflatsioonilist mõju, hakkavad pikaajalised intressid tõusma. Seda ei ole veel juhtunud ja keskpangad on korranud mantrat pikaajaliselt madalast inflatsioonist. See on olnud piisav, et veenda turge, et stiimulid võetakse tagasi enne, kui märkimisväärne inflatsioonijõud koguneb.
Hiljuti kerkis kolmas faktor. Investorid tunnevad kasvavat hirmu globaalse rahanduskriisi ees, mis suurima tõenäosusega algab Euroopast, aga samuti USA fiskaalraskuste, Lähis-Ida poliitilise ebastabiilsuse ja Hiina majandusarengu aeglustumise ees. Hirm suurendab preemiat, mida investorid on nõus maksma võlakirjade eest, mida nad peavad usaldusväärseteks. Sama hirm hoiab ärisid investeerimast.
Ülimadalad intressid võivad püsida mõnda aega. Kuid samad põhjused, mis on viinud säästmise kasvule, pöörduvad varsti vastassuunas. Näiteks Jaapanis on saabumas suur pensionile mineku laine, mis vähendab oluliselt vanemate inimeste sääste. Saksamaa on peagi samas olukorras. Paljud keskpangad nuputavad, kuidas toota kõrgema inflatsiooni ootust. Nad on sunnitud taluma kõrgemat inflatsiooni kui vahendit, et sundida investoreid reaalsetesse varadesse. Lõpuks haihtuvad pilved Euroopa kohal. Ükskõik, mis suuna eurokriis võtab, selle lahendus lõpetab määramatuse, mis varjutab praegu väljavaated.
© Project Syndicate

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele