Mõtleme reaalselt, mitte suurelt

Eraäri olelusvõitluses seevastu mõjutavad ettevõtte kasumlikkust siiski maised konkurentsihoovad – klientide ostujõud, uued turuletulijad, tarnijate läbirääkimisjõud, võimalikud asendustooted või -teenused, olemasoleva konkurentsi intensiivsus. Eesti transiidis on oluline äri võimaldaja või takistaja Tallinna Sadam – omal ajal tehtud targa otsuse tulemusena valitud landlord sadama-mudel lubab teoreetiliselt võtta riigil läbi endale kuuluva äriühingu taristu rajaja ja tasukoguja rolli, jättes suurema osa riskidest eraühingute õlule. Erinevalt aastatetagusest olukorrast on riik läbi Tallinna Sadama viimasel ajal võtnud endale aktiivse rolli – keeruliste aegade kiuste on ettevõetud mitmeid riskantseid investeerimisprojekte ja kliente valitakse näo järgi.

Veel möödunud aastal raporteeris sadam pea igakuiselt kasvavatest kaubavoogudest ning kolmandast kohast Balti mere konkurentsadamate seas. Käesoleval aastal on firma varasem proaktiive kommunikatsioonistrateegia asendunud eetrivaikusega. Põhjuseks – esimese 7 kuu kaubavood on võrreldes möödunud aasta sama perioodiga langenud 18,7% ja langus jätkub. Seda on kaks korda enam planeeritust.

Transiidimahud regioonis ei ole vähenenud – kaup on minetatud konkurentidele. Tallinna Sadamast on mööda vuhisenud Riia, Ventspilsi ja Klaipeda ning kohe teeb seda ka Ust-Luga sadam. Tuleb välja, et suurelt mõtlemisest ei piisa.

Millised on Laidvee kuus soovitust Tallinna Sadamale, loe neljapäevasest Äripäevast.