Mario Vee: Elektriturg on regulatsioonidega nii ära solgitud, et tarbijale on see kahjulik

Energiaturgu tuleb vaadata tervikuna ja panustada neile, mis pikaajaliselt soodsat energiahinda tagavad, mitte ei ole ainult tootjale kasulik. Eestis on defineerimata, kes vastutab elektri hinna ja energiaallikate ning taristu kombinatsiooni eest. Pall on poliitikute väravas, kes peab selle vastutuse ära otsustama,“ ütles Energiasalve äriarenduse juht Mario Vee.

Ta toob näite, kuidas juhul, kui ehitaksid sellise masina, mis toodaks elektrit taastuvatest allikatest püsivalt ja igasuguste piiranguteta, siis läheksid pankrotti, sest võiksid küsida ainult seda hinda, mis tootmiseks kulus, mitte jaama ehitamise katteks. „Iga tootja, kes toob hinda alla, viib ka teiste kasumit alla. Kes juba turul on, tahaks ukse kinni panna,“ ütles Vee.

Tervikliku energiataristu ühe olulise komponendina näeb Vee pikaajalist energiasalvestust, mis on täiesti erinev lühiajalisest akude salvestusest. Tema sõnul ei ole salvestuse puhu oluline ainult võimsus, vaid kestus. “Lühiajalise salvestusega ehk akudega saab 1000 MW täis küll, mida energiamajanduse arengukava ette näeb – kuid kui kauaks? Kümneks minutiks, pooleks tunniks, tunniks? Pikaajalise salvestusega nagu vesisalvesti saab kuni mitmeks päevaks,” ütles Vee.

Sellise suuremahulise taristu finantseerimiseks on oluline kindlus. “Riiklik garantii Energiasalvele on üles ehitatud justkui õppelaenu käendus: garantii rakendub juhul, kui meil pole võimalik pangalaenu enam tagasi maksta. Mis selle rakendumise tõenäosus on? Näiteks viimastel aastatel ja käesoleval aastal ei oleks see rakendunud kordagi ehk ajalooliselt vaadates on selle garantii rakendumine väga ebatõenäoline, kuid isegi, kui see peaks juhtuma millalgi, siis selleks ajaks on tarbija juba kuhjaga võitnud selle võrra, mis me oleme hinda varasemalt alla toonud – sisuliselt kaks eurot ühe euro kohta,” ütles Vee.

“Energiakooli” saadet juhib Henrik Kalmet.

Täispikka arutelu saab kuulata ka Spotifys ja vaadata Youtube’is.

Foto: Alexela