Euroopasse on teel uus võlakriis

“Lõhki laenamine on amoraalne. Kui me võtame täna palju laenu, maksavad selle kinni meie tulevased põlved,” hindas majandusekspert Kristjan Lepik, kes ennustab, et lähiaastail räägib kogu maailm aina kasvavatest riigivõlgadest ning võlakriis pole kaugel. 

Elu on läinud maailmas paremaks, kuid kliima ja laenu arvel. “Paraku hakatakse nüüd ootamatult arveid saama,” hindas Lepik saates “Globaalne pilk”. Tõusnud intressimäärad toovad kaasa üha krõbedamaid laenumaksed ning see omakorda tähendab, et riikidel tuleb leida kas kärpekohti või hakata tõsiselt mõtlema tulude suurendamisele.

Võlakriisil on ka julgeolekupoliitiline mõõde. “Mina arvan, et Venemaa ootas, aga Euroopa võlakriisi polnud kohal. Venemaa kaotas kannatuse ja ründas Ukrainat,” arutles Lepik. Finantskriis võib aga lüüa mõra Euroopa praegu üsna tugevana tunduvale ühtsustundele.

Lisaks arutlesime saates, miks on USA võlalae tõstmise ümber nii palju draamat, samuti mõtisklesime, mis Euroopa riigid võivad võlaga hätta sattuda. Viimaks arutasime ka selle üle, mil viisil võiks riigid oma tulusid suurendada ja mis positsioonis on selles kõiges Eesti.

Saadet juhib Pille Ivask. 

Foto: AFP/Scanpix