Elu Põhja-Koreas. “Globaalne pilk” uurib paariariigi reaalsust

Enamikku Põhja-Koreast põgenenuid ei kannusta kodumaal lokkav näljahäda, vaid kihk vabaduse järele, arutles Korea ekspert Erki Loigom saates “Globaalne pilk”.

Võiks ju mõelda, et tahta saab midagi, mida oled kunagi kogenud? Tegelikkuses on ka Põhja-Korea ajaloos periood, kus inimesed said kogeda suhtelist vabanemist. Ja need mälestused utsitavad lõunasse pagema, arutletakse saates. 

Loigom selgitas, kuidas piisab vaid 15 minuti pikkusest videost, et muuta põhjakorealaste meelt ning pöörduda ohtlikule teele üle piiri lõunasse. Tõsi, viimasel ajal on põgenejaid jäänud õige väheks, ulatudes üksnes mõnekümne põhjakorealaseni aastas. 

Saates tuleb juttu ka sellest, kuidas Põhja-Korea senine liider Kim Jong Un harjutab avalikkust sellega, et paariariigi juhiks võiks saada kunagi naine. Samal ajal on vaatlejad tähele pannud, et Kim Jong Uni ümbritsev turvameeskond aina kasvab. Kas tema elu on vahepeal ohus olnud, me ei tea. 

Samuti räägime Põhja-Korea repressiivsest režiimist ja sellest, kui karmilt karistatakse süsteemivastaseid. Näiteks selgub, et pärast ühte kriitilist grafitit seina peal pandi terve pealinn nädalateks kinni, et riigi käekirjaeksperdid saaksid välja uurida, kes sõnumi autor oli.

Saate teises pooles suundume aga Lõuna-Koreasse, vaatame otsa sealsele majandusimele ja sellele, kui karmi lõivu tuleb lõunakorealastel nüüd maksta. Räägime Lõuna-Korea demograafilisest katastroofist ja sellest, miks sünnib riigis rekordiliselt vähe lapsi. 

Saate lõpus põikame aga tagasi Põhja-Korea teemade juurde ja arutame, kuidas saavad Lõuna-Koreasse suundunud põhjakorealased hakkama ning kuidas neid ühiskonnas vastu võetakse. 

Saates oli külas Korea ekspert Erki Loigom, saadet juhtis Pille Ivask. 

Fotol Põhja-Korea liider Kim Jong Un. Foto: Scanpix