Iisraeli-Hamasi sõda võib olla äraspidiselt Ukrainale isegi kasulik

Sõja puhkemine Iisraeli ja Gazat valitseva Hamasi vahel võib tähendada muu hulgas seda, et Ukrainale uute relvasüsteemide andmine võib muutuda hoopis kergemaks.

“Kui Ameerikas ja Lääne-Euroopas on andnud sõja jooksul tooni hirm, kas me saame Ukrainale anda mingit relvastust, võib-olla see provotseerib Venemaad, eskaleerib konflikti – kui sellise seltskonna tähelepanu on suunatud nüüd järgmisele sõjale Lähis-Idas, siis võib-olla saab mingeid otsuseid nüüd veidi kergemalt teha,” mõtiskles “Globaalse pilgu” stuudios Diplomaatia peatoimetaja ja Iisraeli asjatundja Merili Arjakas. 

Sõda Iisraeli ja Hamasi vahel ei ole jõudnud veel faasi, kus Iisraeli kaitsejõud Gaza sektorisse sisse tungiksid, kuid perspektiiv, et see võtaks Läänelt relvastuse mõttes Ukraina kõrval topeltkoormise, ei vasta ilmselt tõele.

“Seal on teatavat konkurentsi Iisraeli ja Ukraina vahel, millist relvastust nad tahavad ja küsivad, aga suurel määral on neil väga erinevad tahtmised,” selgitas Arjakas, kelle sõnul suutis USA lõppeks ka ise 20 aastat Lähis-Idas nii-öelda saapad maas kaht sõda korraga – nii Afganistanis kui ka Iraagis – pidada.

Arjakas tunnistas aga, et USA globaalse võimu äärealadel on ebastabiilsus selgelt kasvamas, mis on ohuks ka Eestile. Seejuures mängib olulist rolli USA sisepoliitika, mis on sügavas kriisis.

“Kui oleks kümme aastat tagasi küsinud, milline partei on Ida-Euroopa vaatepunktist kasulikum, siis need oleksid kindlasti olnud vabariiklased,” ütles Arjakas. Kuid praegu on vabariiklaste äärmuslikum tiib just see, mis on võtnud Ukraina relvastamise ja rahastamise vastasuse oma lipukirjaks. 

Ukraina sõja ja USA sisepoliitika kõrval keskendus seekordne “Globaalne pilk” Iisraeli-Hamasi sõja laiematele mõjudele nii Lähis-Idas kui ka laiemas maailmas. Mis saab Gazast? Mida teeb Iraan? Ja mis rolli mängib selles kõiges Venemaa?

Fotol: meeleavaldus Ukraina ja Iisraeli toetuseks, foto autor: dpa/Scanpix