Prantsusmaa kaitseb Balti riikide iseseisvust, kuid neid ei nähta samaväärselt brittide või ameeriklastega. Ja kui president Emmanuel Macron räägib Euroopa suveräänsusest, vaadatakse seda Venemaaga piirnevates riikides ülimalt skeptiliselt.
"Globaalse pilgu" stuudios selgitas Prantsuse asjatundja Vootele Päi, et erinevus prantslaste tegude ja kuvandi vahel on suur, sest Pariis pole suutnud oma sõnumit õigesti seada.
"Macroni välispoliitiline meetod on: provotseeri natuke, ütle alati natuke teravamalt, kui see, mida tegelikult mõtled ja tahad saavutada," selgitas Päi. Praktikas tähendab see aga, et näiteks jutud NATO ajusurmast tunduvad alliansi õõnestamise, mitte probleemidele tähelepanu juhtimisena.
Seekordses saates analüüsisid stuudiokülaline Vootele Päi ja saatejuht Indrek Lepik Prantsuse sise- ja välispoliitikat. Fookuses oli ka, kuidas neis sfäärides toimuvaid protsesse tõlgendatakse Kesk- ja Ida-Euroopas.
Eraldi oli teemaks kaitsevaldkond, mille puhul selgitas Päi, et Politico märtsikuine lugu sellest, kuidas eestlased teevad euroliidu kaitserahastuga rehepappi, kirjeldab mõneti, kuidas Pariisis või Berliinis meie tegevust nähakse.
"Kaitseraha voolab Euroopast välja. Poola saab Euroopa üheks sõjaliseks suurvõimuks, aga raha voolab Koreasse ja USAsse. Eestil on see Iisrael ja USA. Ja see raha, mis välja voolab, tuleb prantslastelt ja sakslastelt. Peame aru saama, et nemad on ka mõnevõrra solvunud."
Fotol: Prantsuse riigipea Emmanuel Macron. Foto autor: Reuters/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.