Kui julgolekumaksu eel viiakse investeeringud ettevõtte alt eraisiku alla, pole selles midagi halba, leiab rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi.
Kui eraisik on investeerimiseks valinud äriühingu vormi, sest see oli soodsam, ent nüüd muudab vormi ümber, on see tavapärane praktika. "Inimene saab võib-olla halduskoormust vähemaks, ei pea majandusaasta aruandeid esitama. Tõenäoliselt muudab see julgolekumaksu laekumist, aga oleme arvestanud, et kogu tekkepõhiselt kasumilt, mida praegu teame, ei maksta julgolekumaksu," rääkis Liivamägi Äripäeva raadiole investor Toomase konverentsil.
Kinnisvarafirmadel ei ole julgeolekumaksu kahe protsendi pärast mõistlik hakata kunstlikult väärtusega mängima, ütles Liivamägi. "See võib kuskil mujal hoopis teistpidi jalga tulistada," lisas ta.
Ka ei usu Liivamägi, et julgolekumaksu tõttu kaob laualt välisettevõtte Eesti jurisdiktsiooni alla kolimine, sest kaks protsenti on piisavalt marginaalne, et sellest suuremat investeerimisotsust mõjutada lasta. Samas tunnistas Liivamägi, et ei saa vältida, et julgolekumaksu perioodi möödumine oodatakse ära ja tehakse otsus alles siis.
Intervjueeris Mai Kroonmäe.
Foto autor: Liis Treimann
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.