Masina- ja metallitööstuse TOPi võitja: kommertstehnika liigub kaitsetööstusesse

Eelmise aasta masina- ja metallitööstuse TOPi võitnud Defsecintel Solutionsi juht Jaanus Tamm ütleb, et tänapäeval on kommertskasutuses mitmesugust tehnikat, mis sobib edukalt kaitsetööstusele: neile on iseloomulik suhteline odavus ja neid saab kiiresti toota.

Ettevõte ise toodab mobiilseid kaugseiresüsteeme ja valdav osa müügitulust tuli eelmisel aastal Ukrainast.

Nii saab näiteks kiiresti ja odavalt rakendada pildituvastust. Enam ei vaata ega otsusta inimene, et seal vist toimub midagi, vaid arvuti ütleb, et suure tõenäosusega seal toimub midagi.

Tamm räägib, et tänapäevases sõjapidamises näevad osapooled teineteist pidevalt ning seepärast muutuvad sihtimine ja viitaeg väga olulisteks. Viimast mõõdeti varem mitmetes minutites, nüüd vaid mõne minutiga ning varsti sekundites. Lisaks on andmed – kõike tuleb analüüsida. Seejuures muutuvad arendustsüklid järjest kiiremaks. Iga nädal või kuu tuleb midagi täiendada, sest „põllult“ tuleb tagasiside, tulevad uued nõuded, vastane on midagi uut välja mõelnud jne.

„Meil on kiiremaks tootearenduseks Ukrainas oma tiim. Nad on ukrainlased ja neid on üle 30. Nemad teevad kohapeal kõik väiksed parandused ja täiendused, ühtlasi suhtlevad siinse tiimiga,“ räägib Tamm. „Kui Ukraina tiimi poleks, võtaks telefonimäng päris kaua aega.“

Tamm ütleb ka, et ükskõik kui palju me räägime, et robotid peavad sõda, on see siiski inimene, kes otsustab. Võib ju ette kujutada, et saadame sinna droonid ning need hirmutavad või tõrjuvad, aga see pole tegelikult nii. „Sõda on hirmus ning võitmiseks tuleb hävitada vaenlase tehnika ja kõik muu,“ ütleb ta.

Kujunenud globaalpoliitiline olukord loomulikult mõjutab kaitsetööstust, kuid mitte päris nii nagu tavamajanduses. Vanad olijad saavad jätkuvalt tellimusi konventsionaalsete vahendite valmistamiseks, kuid uusi asju teevad uued ettevõtted. Seetõttu on sektoris palju innovatsiooni.

Saate teises pooles kommenteerib masina- ja metallitööstuste üldisemat seisu Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran. Tema hinnangul on sektori ettevõtted kujunenud olukorraga enam-vähem kohanenud. Neil, kes kohe kobarkriisi alguses hakkasid arendusi tegema ja uusi turge otsima, on lihtsam; neil, kes ootasid turu taastumist, on keerulisem.

Harani hinnangul ootab Eesti tööstust ees üleminekuperiood. „Ka välisinvestorite vaates näeme, et välja viiakse lihtsamad tööd ja juurde tuuakse keerulisemaid töid,“ räägib ta.

Kõige olulisem ja keerulisem tegur seejuures on tööjõud, meil pole piisavalt inimesi. Õpetada tuleb noori, tegeleda tuleb täiendõppega ning ka välistööjõu teema on jätkuvalt aktuaalne. „Kui vaadata riigi eesmärki, et ekspordi maht peaks 2035. aastaks kasvama kaks korda, siis selle tööjõuga, mis meil täna on, pole seda võimalik saavutada,“ ütleb Haran.

Saadet juhib Sigrid Kõiv.
Fotol Andri Haran (vasakul) ja Jaanus Tamm.