Merili Arjakas: Iisrael usub, et Iraan ei tule Hezbollahile appi

Pärast möödunud nädala piiparite-raadiosaatjate õhkimist on Iisrael alustanud ka suure ulatusega raketirünnakuid Liibanoni lõunaosa valitseva Hezbollahi rühmituse vastu. Ehkki sõda Gazas on kestnud juba varsti terve aasta, on toetus rinde avamisele ka põhja suunal Iisraelis suur.

“Gaza ja Hamasi vastase sõja suhtes on arvamused palju rohkem polariseerunud, suur osa elanikest on sõjategevuse suhtes kriitiline, sest nad on seadnud prioriteediks pantvangide kojutoomise," selgitas "Äripäeva arvamusliidris" kaitseuuringute keskuse teadur ja Iisraeli asjatundja Merili Arjakas.

“Liibanonis seda küsimust pole. Hästi küüniliselt öeldes: need, kes saavad õhurünnakutes kannatada, on Liibanoni tsiviilelanikud ja iisraellastel on väga lihtne mõelda, et – reljeefselt väljendudes – need inimesed on oma saatuse ära teeninud. Sellega, et nad on tolereerinud Hezbollahi tegevust ja rünnakuid Iisraeli vastu.”

Viimase ööpäevaga on laekunud teateid, et Iisraeli õhurünnakutes võis lisaks muule osale Hezbollahi ladvikust hukkuda ka selle juht Hassan Nasrallah. Kui juba pärast mullu toimunud 7. oktoobri rünnakuid oli oht, et sõda Gaza vastu kasvab kiiresti üle suuremaks piirkondlikuks konfliktiks, pole Hamasi ja Hezbollahi sponsor Iraan praegu sisuliselt veel sekkunud.

Arjaka sõnul on ainuüksi ühise usutunnistuse tõttu Hezbollah Iraanile märksa olulisem kui Hamas. Küsimus on aga selles, kas ka nii oluline, et Iisraeli ennast rünnata.

“Iisrael mängib sellele kaardile, et ei ole," vastas Arjakas.

Intervjueeris Indrek Lepik.

Fotol: plahvatused Beiruti eeslinnas. Foto autor: AP/Scanpix