Iraan viis teisipäeval läbi pretsedenditu raketirünnaku Iisraeli linnade ja baaside pihta. On selge, et juudiriik annab vastulöögi, aga kui tugeva, on võimatu prognoosida. Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsiku sõnul ei tohiks arvata, et Iraani tuumarajatiste ründamine pole võimalik.
“Ma pole kindel, et Iisraeli vaatest on see punane joon nii ere, et tuumarajatised oleks kuidagi välistatud," lausus "Äripäeva arvamusliidri" saates Raudsik. Nimelt on Iraan just tuumarajatiste ette avalikult selle punase joone tõmmanud, andes sellega ka justkui mõista, et kui Iisrael valiks mõne muu sihtmärgi, võiks islamivabariik kõvemagi vastulöögi alla neelata.
Tulevik on sedavõrd prognoosimatu, et vastulöögi toimumise väga suurest tõenäosusest enamat Raudsik ei ennusta. Küll rõhutab ta, et Iraan ise ei taha otse – ilma oma vahemeeste Hamasi ja Hezbollahita – Iisraeliga sõtta sattuda.
Seevastu Iisraelil on väga selge soov sõda igas suunas eskaleerida. Ning see ei lähtu kaugeltki üksnes marurahvuslikust valitsusest, mille retoorikasse mahub muuhulgas "tõotatud maa" kontseptsioon.
Miks Iisrael üha jõulisemalt sõdib, Raudsik intervjuus selgitab.
Küsis Indrek Lepik.
Fotol: Iisraeli raketirünnak Liibanoni pealinna Beiruti pihta. Foto autor: AP/Scanpix
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.