Seis Eesti merenduses näib hapu, kuid seisame buumi lävel

Eesti merendusest kõneldes oleme harjunud rääkima sadamate kaubamahtude langusest ja lisanduvatest saastekvootidest, ehk asi näeb välja üsna hapu. Tegelikkuses on selles sektoris peidus aga tohutu potentsiaal, mille abil saaks targa tegutsemise korral muuta Eesti sama tugevaks mereriigiks, kui me oleme täna tuntud digiriigina. nenditi saates „Logistikauudised eetris“.

„Seisame omamoodi buumi lävel,“ nentis Eesti merendusklastri projekti eestvedaja, Saaresalu OÜ juhtivkonsultant Riina Palu saates „Logistikauudised eetris.“

 Mida ta selle all mõtleb? „Meil on tohutu hulk ettevõtteid, kes on seotud üliägedate projektidega. Näiteks viivad Eesti ettevõtted maailmas ellu laevhaiglate projekte, löövad kaasa Musta mere suurima sadama, Constanta paberivabaks muutmisel jne. Kui need ettevõtted merendusklastri kaudu seljad kokku panevad, on tegemist erakordse oskuste- ja teadmistepagasiga kogu maailmas.“

Kliimaministeeriumi Merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand on selle mõttega igati päri, seda enam, et just kliimaministeeriumist merendusklastri idee alguse saigi.  „Me oleme harjunud mõtlema merendusest pelgalt laevade ja sadamate kontekstis, tegelikult on see maailmas meeletu tööstusharu, kus üheainsa tellija eelarve võib olla sama suur kui tervel Eesti riigil,“ lausus Läänerand ja lisas, et täiesti omaette teemad on meie ettevõtete edulood tehnoloogia valdkonnas.

Ta tõi näitena SRC Grupi metanoolli lahenduse, millel on tulevikulaevanduses tohutu potentsiaal. Rääkimata BLRT erinevates innovatsiooniprojektidest, Baltic Boatsist ja teistest. Ja kui me siin kurdame, et Skandinaavia mööbliturg kukub kokku, siis meie mööblitootjatel on väga suur võimalus osaleda suurte kruiisilaevade renoveeerimistöödes, kus ühe projekti kogumaksumus võib ulatuda miljardi euroni.

Millist varjatud potentsiaali meie merendussektori endas veel peidab ja kuidas näiteks Hollandi merendusklaster on paika pannud kogu riigi merendussektori tegevussuunad, sellest saates pikemalt räägitaksegi.

Saatejuht on logistikauudised.ee teemaveebi juht Tõnu Tramm, saadet toetab Digimeerik.ee

Foto: erakogu

Fotol: Kaupo Läänerand, Riina Palu ja Tõnu Tramm saate salvestusel