Sylvesteri miljonärid jäid Stora palgale

Enamik Stora Ensos palgatööl jätkajatest olid endise Sylvesteri metsavarumisfirmade töötajad, nemad hakkasid nüüd palka saama Stora Enso Timberi tütarfirmast ASist Stora Enso Mets. 2008. aasta suvel asutati AS Stora Enso Eesti, mis võttis üle Stora Enso Timberi ja Stora Enso Metsa varad. Ühtlasi tähendas see suurt koondamist – 2008. aasta lõpus likvideeriti enamik Sylvesteri-aegsetest metsavarumispunktidest. Hetkel kuulub Stora Enso Eesti varumisüksusesse viis kontorit, need asuvad Pärnus, Imaveres, Tartus, Kuressaares ja Näpil.

Praegu töötab jätkuvalt Stora Enso grupis kümmekond endist Sylvesteri aktsionäri. Neist kõige kõrgema lennu on teinud kunagise metsavarumisfirma ASi TOP Sylvester juhatuse liige Marek Kase, kes alates 2008. aastast on ASi Stora Enso Eesti juhataja. Pärast suurtehingut jätkas Kase oma karjääri Stora Enso Metsas algul varumisjuhina, siis logistikajuhina ja lõpuks juhatajana.

Kunagise metsavarumisfirma ASi Järvapuu juhataja Koit Kohv on täna ametis Stora Enso Eestis metsameistrina. „Minu tööks on varumine ja tööpiirkonnaks on töölepingu kohaselt kogu Eesti,“ tutvustab ta end. Sylvesteri ja Stora Enso suurtehingu kohta ütleb Kohv, et sisuliselt osteti tema ka ära. „Kui Sylvester oli nagu korv munadega, siis mina olin üks muna seal sees, mis läks koos kaubaga kaasa,“ toob ta värvika võrdluse.

Sylvesteri saeveskite juhid jätkasid samuti pärast suurtehingut samal kohal. „Mina olin esimene saeveski juhtidest, kes lahkumisavalduse lauale pani,“ kinnitab Lätis asuva Launkalne Sawmilli endine juhataja Heiki Vahermets. „Kaido Jõeleht (kunagise Sylvesteri kommertsdirektor – toim) pakkus mulle osalust ja juhatuse esimehe kohta spoonitehases Valmos. Ma võtsin väljakutse vastu ja lahkusin Launkalnest 1. aprillil 2005.“

Masu hakkas räsima

Peedo Pihlak lahkus Imavere Saeveski tegevjuhi kohalt omal soovil 2005. aasta 1. detsembril, Jaano Haidla pani Näpi saeveski juhatuse esimehe koha maha 2006. aasta augustis ja Paikuse saeveski staažikas juht Tõnu Järv kaotas töökoha 2008. aasta detsembris, sest saeveski suleti.

Kunagise metsavarumisfirma ASi Sylvester Kilingi metsameister Urmas Põllumäe räägib, et nende firmast peaaegu kõik jätkasid töötamist Stora Enso Metsas kuni koondamiseni 2008. aasta lõpus.

„Kui Storast lahkusin, tegelesin tükk aega saematerjaliga, praegu töötan ühes mööblifirmas,“ lausub Põllumäe. Küsimusele, miks ta eraettevõtlusse ei läinud ja oma firmat ei teinud, vastab ta omapoolse retoorilise küsimusega: „Kas te arvate, et kõik said tehingust hunniku raha, et oma firma püsti panna.“

Kunagise metsavarumisfirma ASi Nuia Sylvester ostu- ja müügijuhi Guido Karmi sõnul jätkas ta Stora Ensos tööd Viljandi osakonna ostujuhina. „2008. aasta lõpus koondati kõik ostujuhid ära,“ ütleb Karm. „Suurem osa üle kümnest varumisosakonnast suleti, vaid mõned jäid alles. Seda kõike tehti masu ajal.“ Karm asutas oma firma OÜ GK Puiduäri. „Üritan metsaomanikelt kasvavat metsa osta ja seda üles töötada,“ täpsustab ta.

ASi Pärnu Mets endise asejuhataja ja metsameistri Kalev Kruusma sõnul võttis ta Stora Enso pakkumise vastu ja töötas pärast suurtehingut viis aastat Stora Enso Metsas tehnikameistrina. „Sylvesteri kontsernis käis asi lihtsamini, Storas oli suur masinavärk,“ iseloomustab ta kontsernide ettevõtluskultuuri erinevust. „Storas ei olnud midagi nii, et kui täna on vaja metsatehnikale mingit juppi, siis homme selle ka ostame. Läks tükk aega, enne kui vastus tuli, et kas vahetame jupi välja või ei vaheta.“

Kui Kruusma 2008. aasta lõpus koondati, jätkas ta sama tööd läbi oma firma OÜ Avameri. „Praegu tegelen Karo Metsa metsatehnika korrashoiu ja konsulteerimisega,“ lisab ta.

Karo grupi ülesehitajad Runo Ruubel ja Meelis Lippe toovad Sylvesteri ja Stora Enso ettevõtluskultuuride võrdlemisel välja eelkõige selle, et Sylvesteris läheneti asjadele talupojamõistusest lähtuvalt. „Sylvester oli kodusem, ta oli vähem reguleeritud ning toimis rohkem sellise mehe sõna peale,“ lausub Ruubel. „Kui ma sulle ütlesin, et teeme nii, siis sa said täpselt aru, et teemegi nii. Mitte nii, et kui ma ütlesin, et teeme nii, siis tegelikult homme hakkas sinu jurist minu juristiga rääkima.“ Ruubel töötas pärast suurtehingut mõnda aega Stora Ensos Timber ASi Lääne regiooni juhatajana ja Lippe samas regioonis logistikuna.

Esimesed tagasiostud

Neli Sylvesteri kontserni kuulunud ettevõtet – Puidulaadimise AS, AS Freselle, AS Sylvester Kuusalu ja AS Pärnu Mets – osteti õige pea pärast suurtehingut Stora Ensolt tagasi ning neli aastat pärast suurtehingut asutasid kunagise ASi Karo Mets tippjuhid samanimelise osaühingu.

Esimese tagasiostu tegi sadamateenuseid osutanud Puidulaadimise juhataja Sven Ivanov. Tema investeerimisfirma OÜ Fullgate pani mängu Sylvesteri aktsiate müümise eest äsjalaekunud raha ning sai 2003. aasta kevadel taas Puidulaadimise omanikuks. Samal ajal muudeti Puidulaadimise ärinime ja firma hakkas tegutsema AS PL Trans nime all.

„Ostsin, sest avanes võimalus,“ põhjendab Ivanov toonast ostu. „Pealegi mulle ei meeldi kontsernis töötada, pidasin targemaks olla eraettevõtja.“ Ivanov loovutas PL Transi enamusosaluse 2006. aastal Sylvesteri kunagise tegevdirektori Urmas Nimmerfeldti juhitavale ASile Cargohunters. Praegu on PL Transi ainuomanikuks Nimmerfeldti investeerimisfirma OÜ Crevi Investeeringud.

See sama firma ehk Crevi Investeeringud ostis 2003. aasta juunis Stora Ensolt tagasi logistikafirma ASi Freselle. Alates 2004. aasta maist oli Freselle omanikuks Urmas Nimmerfeldtile, Toomas Metsale ja Marko Lastikule kuulunud AS Cargohunters. 2010. aastal reorganiseeriti Cargohuntersi grupp ja ASist Freselle sai iseseisev ettevõte OÜ Freselle.

Alates eelmise aasta suvest on Freselle ainuomanik Marko Lastik, mees, kes juhtis samanimelist firmat ka Sylvesteri ajal.

Lastiku kinnitusel on talle logistika kogu aeg olnud südamelähedasem. „Freselle tegutseb kõikides Eesti sadamates,“ kirjutab Lastik meilitsi saadetud kirjas. „Oleme kasvanud Eesti suurimaks sisemaa konteinervedude terminaliks ja tolliladude pidajaks. Kaks tütarettevõtet on hetkel juba olemas ning laienemisplaanid vähemalt kolmeks aastaks. Oleme logistikaturul suhteliselt hea positsiooni saavutanud.“

Metsavarumisfirma AS Sylvester Kuusalu osteti Stora Ensolt tagasi 2003. aasta septembris ja ostjaks oli ettevõtte pikaaegne juht Ennu Tšernjavski ainuisikuliselt. Sylvester Kuusalu tegutseb senimaani aktsiaseltsina ja tegu on ainsa Sylvesteri aegse firmaga, mille ärinimes on kontserni emafirma nimi endiselt alles.

„Ma küsisin Stora meestelt, kas ma pean firma ärinime ära muutma ja mulle vastati, et ei pea,“ seletab Tšernjavski. Tema kinnitusel ostis ta firma tagasi peaaegu sama summa eest, mis ta Sylvesteri aktsiate müümise eest sai.

Pärnu meeste uus tulek

Aasta pärast suurtehingut ehk detsembris 2004 jõudis nö omade rüppe tagasi ka metsavarumisfirma AS Pärnu Mets. Ostjaks oli ettevõtte juht Ants Kaljund ainuisikuliselt. „Stora Enso ei olnud huvitatud metsa ülestöötamisest ja nad tahtsid varumisfirmadest, sealhulgas ka meist lahti saada,“ seletab Kaljund. „Ma tegin neile ettepaneku, et müügu firma mulle, ma võtan kõik senised töötajad üle. Kui Stora Enso oleks inimesed koondanud, pidanuks ta maksma koondamisraha. Mul jäid kõik inimesed tööle ja järjest olen neid juurdegi võtnud.“

Pärnu Metsas töötab ligi 40 inimest. „Alates sellest, kui jäime omapead, oleme teinud peamiselt teenustööd RMK-le,“ täpsustab Kaljund. „Praegu osutame raieteenust 90 protsendi ulatuses RMK-le ja 10 protsenti käibest saame erametsades.“

Pärnu Metsa endine väikeaktsionär ja praegune tehnikajuht Ivo Roots tunneb veidi kahetsust, et juhataja Ants Kaljund otsustas firma üksinda tagasi osta. „Ta ei pakkunud meile osalust, ehkki me oleksime punti hüpanud küll,“ kinnitab Roots. Meie all mõtleb ta nelja endist väikeomanikku, kellest kolm jätkavad Pärnu Metsas tööd samadel kohtadel, kus töötasid omal ajalgi.

Pärnu Metsas metsatehnika eest vastutavale Rootsile kuulub firma OÜ Tehnics Trade, mis laias laastus tegeleb sama asjaga. Roots rõhutab, et oma firmale pole ta väga palju rõhku pannud. „Nii palju kui õhtuti või laupäeval-pühapäeval aega üle jääb, nii palju tegelen,“ seletab ta. „Mul on vanast ajast varustussidemed ja -kanalid olemas. Õlid, materjalid ja muu kaup on mul olemas ja seda kõike saab minu käest ööpäevaringselt. Sellepärast ma selle firma lõingi.“

Pärnu kunagise varumisfirma ASi Karo Mets juhatuse esimees Runo Ruubel ja direktor Meelis Lippe aitasid Valgevenes aastatel 2005-2007 käivitada ASi Woodbakers saeveskit. Kui Ruubel ja Lippe kodutanumale naasid, otsustasid nad taasasutada Karo Metsa, sedapuhku osaühinguna. OÜst Karo Mets kuulub praegu 50 protsenti OÜle Eremka, mille suuremad osanikud on endised Sylvesteri aktsionärid Ruubel, Lippe, Kaljo Mägi ja Kaido Saar ning väikeosanike hulgas on neli töötajat omaaegsest Karo Metsast.

„Me tegime solidaarse jaotuse ja kaasasime punti need inimesed, kes aitasid meid siis, kui Sylvester maha müüdi,“ räägib Runo Ruubel kohtumisel Pärnus firma kontoris. „Tahtsime anda ka neile võimaluse elus mingi oma asi ära teha. Tundsime, et nii on õiglane.“

Küsimusele, kas nad meelega valisid firma ärinimeks Eremka, mis on kõlalt väga sarnane RMK-le (Riigimetsa Majandamise Keskus), vastab Ruubel muigvelsui: „Eks me väikse vimka viskasime jah. Igal juhul algul sai nalja päris palju selle nimega.“

„Nimes on ju Runo, Meelise ja Kalju esitähed, aga kokku loetakse eremka,“ toob kompanjon, ASi KaroTrans juht Meelis Lippe välja oma versiooni. Tema vist ei muiga, vähemalt ei näita seda välja.