Eestlane ei taha teha rasket maatööd, eriti piimafarmis. Töötu ei koli maale, sest pole elamispinda ja mis saab perest ja lastest – koolid ja lasteaiad jäävad üldjuhul farmidest kaugele. Logistika on kehv, autoga tööl käia on kulukas.
- Kolmandik lüpsjatest Eestis on ukrainlased, selgus põllumajanduskoja uuringust. Kui piirid jäävad kinni, on oht, et tuhanded lehmad jäävad lüpsmata. Foto: Liis Treimann
Nii on suurfarmides tööl olnud siiani võõrtöölised, kes oma tööd on hästi ja südamega teinud. Palga üle ei saa kurta, keskmine brutopalk jääb lüpsjal 1200 euro kanti, küündides kuni 1600 euroni. Maksudki laekuvad riigile kenasti. Miks siis valitsus ei luba võõrtöölisi riiki, seda maaettevõtjad ei mõista.
Saates „Kasvupinnas“ arutlevad kaks suurt piimatootjat, Vaklak OÜ juhatuse liige Margus Muld ja Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse liige Raul Soodla, koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Vahur Tõnissooga sektorit räsiva tööjõukriisi teemadel. Peagi võib olla olukord, kus piimafarmidest on puudu 400 lüpsjat ja kes siis lüpsavad ära need 21 000 lehma.
Muld nentis saates, et kurb on see, et võõrtööjõu teema on poliitiliseks aetud. „Seda tuleks võtta kaine mõistusega, nii nagu seda teevad meie naabrid soomlased ja Läti-Leedu. Kui on vajadus, siis on mõistlik need inimesed ikkagi riiki lubada ja soodustada seda, et see majandusharu saaks areneda ja me ei peaks kasutama renditööjõufirmasid. On ju selge, et kui inimesed endale otse tööle võtame, siis on ka maksud nende pealt kindlasti makstud, Eestisse makstud,“ rõhutas Muld.
Positiivse poole pealt toob Soodla välja, et maal on elu võimalik: Eesti ei ole vaid Tallinn ja nii tuleb osata ja tahta näha ka suuremat pilti.
Kuula saadet siit:
Kuidas saavad kümned tuhanded Eesti lehmad sel aastal lüpstud?
Saadet toetab Agroekspert.
Seotud lood
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Lisatud Pärnumaa ettevõtete TOP
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele