Kui enne jäid inimesed koduta kiirlaenude tõttu, siis nüüd varitseb uus oht
Võlaorjuse peamine probleemipunkt on nihkunud kiirlaenuärist inkassodele, kus järelevalve hambad seaduse rikkumist valusalt hammustada ei suuda, rääkis saates "Kuum tool" finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer rääkis saates, et eelmise nädala riigikohtu otsus tõmbas küll kergelt hinge kinni, kuid teravmoona järelevalvel siiski jätkub. Foto: Liis Treimann
Kui aastaid tagasi võis kuulda lugematuid lugusid sellest, kuidas inimesed kaotasid oma kodusid kallite intressidega kiirlaenude pärast, siis nüüdseks on selles äris olukord parem. "Kiirlaenuäri on iseenesest enam-vähem kontrolli alla saadud ning ei võeta nii-öelda liigset kasumit," rääkis Tammer.
Finantsinspektsioon peatab ajutiselt teatised, kuid pole otsusega nõus
Riigikohus asus finantsinspektsiooni tegevust puudutanud kohtuasjas seisukohale, et praegu kehtiv seadus ei võimalda avalikkust ja tarbijaid enne järelevalvemenetluse lõppu ohust teavitada.
Swedbank asutab Lätti uue ettevõtte, mille tütarfirmadeks saavad panga Eesti, Läti ja Leedu harud. Muudatuse eesmärk on parandada pankade juhtimise kvaliteeti.
Riigikohus otsustas sel nädalal, et kehtiv seadus ei luba finantsinspektsioonil avalikkust ja tarbijaid enne menetluse lõppu kahtlastest skeemidest informeerida. Äripäeva toimetus leiab, et seda piirav seadus vajab kiiremas korras muutmist ja avalikkus infot kahtlaste turuosaliste kohta.
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.