Ekspert Afganistanist: kaks kümnendit pole läinud täiesti raisku
Küüniku pilguga võiks öelda, et Afganistanis on lääneriikide tegevus läbi kukkunud, aga humanitaarabi on jätnud viimastel kümnenditel siiski oma olulise jälje, rääkis MTÜ Mondo arengukoostöö suuna juht Riina Kuusik-Rajassaar.
Afgaani perekond ootamas Pakistani-Afganistaani piiri ääres, et riigist lahkuda.
Foto: AFP/Scanpix
"Ma ei tahaks hakata väga kurblikku nooti ajama, vaid öelda ikkagi, et kindlasti on olnud viimane 10 aastat Mondo töö seisukohast ja Eesti arengukoostöörahade paigutamine Afganistani midagi väärt. Hoopis teine küsimus on, mida toob tagasipöördumine ühiskonnakorralduslikult. Talibani kontrolli all on selge, et seda ei saa kuidagi positiivselt praegusel hetkel vaadata," rääkis ta.
Afganistan on taas Talibani kontrolli all. Eestil lasub kohustus ja vastutus teha kõik meist sõltuv nende inimeste turvalisuse heaks, kes on meiega koos panustanud Afganistani julgeolekusse ja kodanikuühiskonda – see algab asüüli võimaldamisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.