Osanikevahelistes suhetes on kõige hullem vaenlane ebaselgus

„Kui tülli minnakse, tasub ärisuhe ära lõpetada. Erinevalt abielusuhtest pole osanikevahelistes suhetes n-ö lahutuse regulatsiooni seaduses ette nähtud. Seepärast tasub osanike rollid ja ootused üksteise suhtes võimalikult detailselt ja juba osaühingu asutamise ajal lahti kirjutada osaühingu põhikirjas ja seda täiendavas osanike lepingus,“ andis osanikevahelistest lepingutest ja vaidlustest rääkivas saates nõu advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat Triin Toom. „Kõige rumalam asi, mida teha, kui soovitakse vaidlusi ennetada, on leppida kokku 50/50 osaluses. Sellisel juhul võib üks osanik jääda teise pantvangiks,“ lisas ta.

Soraineni kohtuadvokaat Albert Linntam ütles tüli tekkimise tüüpilise algpõhjuse kohta, et probleemid ei teki tavaliselt mitte siis, kui on raske, ega ka mitte siis, kui raha ei ole. Probleemid tekivad siis, kui raha on hakanud kuhjuma ja ühel osanikul tekib mõte, et tahaks nüüd natuke head elu ka elada. Loomulikult kipub olema nii, et üks osanik tunneb, et just tema on rohkem panustanud kui teine, näiteks aktiivselt ühingu juhtimises osalev osanik tunneb seda passiivse osaniku suhtes ning võib hakata ühingust omavoliliselt raha välja võtma.

„Osanikevahelised vaidlused on tihti keerulisemad kui muud vaidlused, esiteks selle pärast, et need on sageli väga emotsionaalsed. Kaalul ei ole ju tihti ei rohkem ega vähem kui elutöö. Teiseks võib ühe probleemi asemel kujuneda vaidlusest terve vaidluste kobar, millest igaüht võidakse hakata lahendama veel ka erinevas riigis, sest kobarvaidluse erinevad probleemid võivad alluda erinevale regulatsioonile. Kõiki samme, mida sa osanikuna teed, võidakse kasutada sinu vastu, ja vastupidi – kõike seda, mida sa osanikuna tegemata jätad võib vastaspool kasutada sinu vastu. Tegutseda tuleb kiiresti ja jälgida tuleb tähtaegu – nt üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tähtaega,“ lisas vandeadvokaat Triin Toom.

Kuigi ärisuhte alustamise ajal on sageli taevas pilvitu ja muresid ei osata karta, soovitavad advokaadid osanike lepingust rääkides mõelda alati vähemalt kolm sammu ette. Mis juhtub siis, kui äriühing hakkab teenima kasumit? Kuidas me kasumit jaotama hakkame? Kuidas me äriühingut üldiselt juhime? Mis on osanike rollid ja tööde jaotus? Kuidas me vaidlused lahendame, kui need peaksid tekkima? Mis õigused on osanikel nt raamatupidamisdokumentidele ligi pääsemisel? Kuidas ettevõtte osad jagatakse, kui ühel poolel peaks tekkima soov äritegevus lõpetada? Kui üks pool panustab teisest rohkem, kas seda siis tasustatakse nt eelisosade või -aktsiatega?

Kui nendes asjades ette kokku ei lepita, on hiljem, kui emotsioonid juba mängus, väga raske kokkuleppele jõuda. Tihti tahetakse minna kohtusse, kuid kohtuvaidlused on pikad, kurnavad ja kulukad ning vaidluse lõpuks võidakse tõdeda, et lihtsam olnuks kohe alguses kokkuleppele minna.

„Kuna osanikevahelised vaidlused on reeglina väga emotsionaalsed, tuleb advokaadil olla hea psühholoog. Põhjalikult tuleb läbi mõelda näiteks, kas osanikul tasub minna teise osanikuga läbi rääkima koos advokaadiga või ilma, kas leppida ette kohtumises kokku või kasutada üllatusmomenti jne,“ kirjeldab Triin Toom advokaadi töö nippe.

„Vaidlusi saab võita ainult väga põhjaliku eeltööga. Tuleb läbi mõelda, mis tõendid on olemas, mis nõuded tuleksid kõne alla ja kas kohtus käimine üldse on mõistlik. Ning kõige olulisem on defineerida, mis on võit. Kas võiduna käsitletakse nt raha või emotsionaalse rahulduse saamist või hoopis midagi kolmandat,“ lisab Albert Linntam.

Kokkuvõttes võib vaidluse võitmise retseptis välja tuua neli olulist komponenti:

1.Tee oma enda kapid luukeredest tühjaks. Kui sinu vastu on võimalik midagi ära kasutada, siis seda tõenäoliselt ka tehakse.

2.Mõtle alati kolm sammu ette.

3.Korja tõendid põhjalikult kokku ja tee seda juba enne vaidlust.

4.Proovi teha oma positsioon nii tugevaks, et vaidlus ei jõuakski kohtulahinguni.

Põhjalikumaid nõuandeid osanikevaheliste lepingute koostamise ja vaidluste lahendamise kohta saab kuulata advokaadibüroo Sorainen veebiseminarist „Mida teha, kui osanikud tülli pööravad“.

Äripäeva raadio saates "Soraineni sagedus" rääkisid osanikevahelistest tülidest advokaadibüroo finants- ja ühinguõiguslike vaidluste valdkonna juht Triin Toom ja kohtuadvokaat Albert Linntam. Saadet juhtisid Soraineni partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Mario Sõrm.

Kuula saadet siit: