Vaid väike osa küberrünnaku alla sattunud Eesti ettevõtteist annab sellest avalikult teada oma klientidele, partneritele või riigi infosüsteemi ametile (RIA). "Äritehnoloogia saates" arutletakse, millest on valehäbi tingitud ja mida see võib kaasa tuua.
- RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer. Foto: LIIS TREIMANN
Millist abi saab RIA anda küberrünnaku alla sattunud ettevõttele? Kui palju tegelevad Eesti ettevõtted küberturbe teemal ennetamise ning kuivõrd tagajärgede likvideerimisega? Neil teemadel räägivad RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna ehk CERT-EE juht Tõnu Tammer ja Elisa ärikliendi IT-teenuste valdkonna juht Tarmo Linnamägi. Saadet juhib Indrek Kald.
Kuula värsket saadet siit:
Miks ei avalikusta ettevõtted küberrünnaku alla sattumist?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.