Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
See on üks juhtum paljudest. Järgnev podcast toob kuulajateni lugusid kolmandate riikide töötajatest, kes on tulnud Eestisse raha teenima, kuid keda tööandjad on ära kasutanud.
Saates kõlab intervjuu inimkaubanduse ohvrite nõustamise teenuse juhi Sirle Blumbergiga, kelle osakond puutub aastas kokku pea 700 inimesega, kes on Eestis hätta sattunud.
Raadiolugu: „Ma tahan koju, ma tahan magada. Aga ma ei pääse siit minema.“
Saatejuht ja tekstide autor on Eliisa Matsalu, tekste loevad Mai Kroonmäe, Kristjan Pruul, Gregor Alaküla ja Karl-Eduard Salumäe.
Muusika: Philip Selway – Coming up for air
Käesolev meediasisu on valminud koostöös MTÜga Mondo projekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Komisjon, Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest, Kultuuriministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Meediasisu ei väljenda rahastajate seisukohti.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Politsei ei ole saanud juba üle poolteise aasta karistada ühtegi ettevõtet, kelle juures on avastatud töötamas ebaseaduslik välistööline.
Kolmandatest riikidest pärit tööjõuga on meil suur korralagedus, leiab Äripäeva ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.