Põllumajanduses on aina rohkem hakatud rääkima ettevõtete süsiniku jalajälje mõõtmise vajalikkusest. Varasem ettevõtete jätkusuutlikkuse mõiste on saanud seetõttu hoopis avarama tähenduse.
- Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus (paremal), jätkusuutlikkuse strateeg Anu Liblik (vasakul) ja LHV jätkusuutlikkuse spetsialist Mihkel Tamm kinnitavad kui ühest suust, et finantseerimistingimuste muutusi tehes peetakse eelnevalt nõu klientidega. Foto: Andres Laanem
Tulevikus hinnatakse ettevõtete krediidivõimekust just nendest parameetritest lähtuvalt. Täna õnneks veel pangad täiendavaid tegevusi ettevõtetelt ei nõua, küll aga käivad ettevalmistused tuleviku tarbeks.
Need põllumajandusettevõtted, kes tulevikus ei taha investeeringu tarbeks laenuraha küsides halba üllatust kogeda, peavad juba täna mõtlema, millised on rohepöördest tingitud muutused ja kuidas ettevõtte tasandil võetakse uus mõtteviis ja teadmised kasutusele. Ikka selle nimel, et hoida ümbritsevat keskkonda ja planeeti.
"Kasvupinnase" saates räägivad Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus ja jätkusuutlikkuse strateeg Anu Liblik ning LHV mõtteid jagab jätkusuutlikkuse spetsialist Mihkel Tamm. Saadet juhib Juuli Nemvalts.
Kuula siit:
Pangad: põllumajandus peab varsti oma jalajälje ette näitama
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“