Püsimetsandus on loominguline viis metsas tegutsemiseks

Hiljutisel metsanduse visioonikonverentsil oli üheks peateemaks metsandusharidus. Kõlama jäi mõte, et kui me kiiresti midagi ei muuda, hakkab metsanduses valitsema juba õige varsti noore tööjõu puudus.

Paljuski on see seotud meie demograafilise olukorraga, aga on ka teisi asjaolusid. Üheks oluliseks mõjuriks on metsandusliku tipphariduse omandamise pikka aeg – kokku kaheksa aastat. Noored hindavad järjest rohkem oma aega ning tihtilugu peetakse kaheksat aastat õppimist liiga pikaks ajaks. Praegu ostitakse võimalusi vähendada õppeaega näiteks neile noortele, kes enne kõrgkooli tulemist on omandanud metsandusliku kutsehariduse. Kiirelt aga seda rakendada ei saa, sest selline asi nõuaks mitmete kehtivate eeskirjade muutmist.

Samuti tõmbab metsanduslik kutseharidus järjest rohkem täiskasvanud õppijaid. Praegune õppurite proportsioon Luua Metsanduskoolis on tugevalt kaldu täiskasvanud õppijate poole – täiskasvanuid sisseastujaid on ligi 75% kogu õpilaste arvust. Probleemiks on ka see, et noortel ei ole head ettekujutust karjäärivõimalustest metsanduses.

Saates räägime neil teemadel Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsaluga. Kiireid lahendusi ei ole, kuid lootust nende leidmiseks on.

Saate teises osas teeme juttu püsimetsandusest, mis on viimastel aastatel järjest rohkem kõneaineks. Mis see on, millistes metsades saab seda rakendada ja kas püsimetsandus on majanduslikult tasuv? Neile küsimustele otsime vastuseid intervjuus Eesti Maaülikooli metsandusteadlase, professor Hardi Tullusega. Muuhulgas saab saates vastuse küsimus, kas metsandus on loominguline tegevus ja kuidas riik saaks püsimetsandust soodustada.

Saadet juhib metsamajandusuudised.ee toimetaja Toomas Kelt.