• OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • OMX Baltic−0,41%301,31
  • OMX Riga0,36%879,88
  • OMX Tallinn1,25%1 929,99
  • OMX Vilnius−0,83%1 171,07
  • S&P 500−1,71%6 013,13
  • DOW 30−1,69%43 428,02
  • Nasdaq −2,2%19 524,01
  • FTSE 100−0,04%8 659,37
  • Nikkei 2250,26%38 776,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%93,1
  • 22.05.24, 14:29

Spetsialist: tahame rohevesinikku, aga praegu domineerib odavam ja saastavam

Metroserti vesiniku valdkonnajuht Priit Ilomets ütleb saates ”Energiatund”, et tulevik peab kuuluma rohevesinikule, mis on aga hetkel fossiilkütustest toodetud vesinikust 4-5 korda kallim.
Fotol 2022. aastal pildistanud Lufthansa lennuk, mis on plaanis varustada vesiniku infrastruktuuri, vedela vesiniku paagi ja kütuseelemendiga.
  • Fotol 2022. aastal pildistanud Lufthansa lennuk, mis on plaanis varustada vesiniku infrastruktuuri, vedela vesiniku paagi ja kütuseelemendiga. Foto: Axel Heimken
Vesiniku tootmine ja kasutamine ei ole majanduses uus nähtus, vesinikku toodetakse maailmas 90–100 miljonit tonni aastas. Küll aga on suhteliselt uus elektrolüüsi teel heitmevabalt toodetud vesinik, mille tootmiseks on vaja odavat roheelektrit. Ilomets tunnistab saates, et sel kümnendil ettevõtetel rohevesiniku investeeringud veel kindlasti ära ei tasu.
Rohevesiniku hinnast moodustab umbes 70% elektri hind. ”Täiesti suur hüpe rohevesiniku suunal pole võimalik, aga suund peab olema eesmärgi poole paika pandud,“ kinnitab Ilomets. Praegu moodustab Ilometsa sõnul kahjuks veel 95% toodetud vesinikust fossiilsest kütusest toodetud vesinik.
Priit Ilometsalt uurime veel, miks alustati Metroserti rakendusuuringute keskuses vesiniku teemadega tegelemist ning milliseid teenuseid hakatakse pakkuma vesinikuga tegelevatele ettevõtetele. ”Rakendusuuringute keskus aitab ettevõtetel vesiniku arendamisega seotud ”surmaorgu” ületada, ühendades alusuuringuid konkreetsete toodete väljaarendamisega,” sõnastab Ilomets.
Saatejuht on Lauri Leet.
Spetsialist: tahame rohevesinikku, aga praegu domineerib odavam ja saastavam
00:00

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.02.25, 11:51
SEB: digilahenduste võidukäik ei vabasta ettevõtteid küberturvalisuse vajadusest
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele