"Ükssarvikute kasvulava" suvesaadetes rändab saatejuht Tarmo Virki maakondades, uurides, millega tegelevad idufirmad pealinnast eemal. Värskes saates räägime Saaremaa ettevõtjatega, kelle idufirmad kasutavad toorainena pilliroogu ja vetikaid.
- Idufirma Vetik asutaja Tanel Ilmjärv räägib saates, et Vetik mõtleb välja uusi viise, kuidas punavetikast kasu saada. Tuntud on vetika kasutamine marmelaadis. Foto: Äripäev
Eestil on pikas perspektiivis suur võimalus kasvatada vetikatest suur majandussektor, kuid stardikiirenduseks oleks mõistlik ka riigi poolt sektorit toetada, rääkis vetikatest väetist arendava Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv.
Sutu on tuntuks saanud kui Saaremaa pillirookõrte tootja, aga idufirmaks on ettevõtte kasvamas jätkusuutliku materjali valmistajana. Materjal sünnib pilliroo tootmisel sündivatest jäätmetest.
Kuidas idufirmadel läheb ja millised on nende ambitsioonid ning plaanid, seda saab lähemalt kuulata saatest.
Saate külalisteks on Sutu asutaja Ailet Õis-Saar ja Vetiku asutaja Tanel Ilmjärv, saadet juhib Tarmo Virki.
Kahe Saaremaa idufirma lugu ehk kuidas vetikate ja pilliroo abil ükssarvik kasvatada
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui Ilusbike kandideeris Prototroni kiirendisse, oli neil kaenlas papist ratas – kuu ajaga ehitati elektriratas. Miks see nii kaua aega võttis, sellest räägime rattafirma kaasasutaja Rico Jaaniperega.
Kuigi Eesti süvatehnoloogia sektor kasvab jõudsalt ja eelmisel aastal kogusid üle poole Eesti idufirmade investeeringutest just teadusmahukad ettevõtted, piiravad sektori kasvu mitmed tegurid.
Hoolimata investeeringute kukkumisest neli korda väiksemaks eelmisel aastal sai Allan Martinsoni sõnul start-up-sektor paremini hakkama, kui kardeti, ja tehnoloogiaoptimist vaatas “Ükssarvikute kasvulava” saates 2024. aastasse lootusrikkalt.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.