Haridus mängib kasvavat rolli inimeste elukaare võimaluste kujundamisel. Haridus võib olla võrdsustaja ja sotsiaalse mobiilsuse tööriist, aga ka ebavõrdsuse looja ning ühiskondlike probleemide taastootja. „Tulemusskooridega mõõtes on meie haridus hea, aga see haridus ei ilmuta end meie sissetulekutes või oskustes täiskasvanutena,“ märgivad autorid raamatus „Kas Eesti PISA on viltu?“.
- Triin Lauri (vasakult), Kaire Põder, Andre Veski. Foto: Katre Savi
Südasuvises saates „Õppetund“ analüüsime Eesti hariduskorralduse võlu- ja valupunkte ning arutame, mis võiks olla paremini, et saavutada ühiskondlik ja majanduslik edu.
Saatekülalisteks on enam kui 10 aastat haridusuuringutega tegelenud eksperdid ja raamatu „Kas Eesti PISA on viltu?“ autorid: riigiteadlane ja Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri, haridusökonomist ja EBSi majandusprofessor Kaire Põder ning andmeteadlane ja EBSi vanemteadur Andre Veski.
Saadet juhib Katre Savi.
Eesti PISA-edu elatustaset ei tõsta. Kuidas pöörata haridusega majandus kasvule?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.